← Eesti

1-08-7458/16

1-08-7458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2010.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-7458 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Prokurör Kristi Keldo Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava V.O tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav V.O Isikukood: xxx; elukoht: xxx Kaitsja Adv. Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata V.O (isikukood: xxx) Harju Maakohtu 16.09.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista V.O-lt kaitsjatasu 1164.- (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli krooni) Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
  2. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi
  3. Eelnimetatud tähtajal 300.- krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused V.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.12.2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o seisuga 16.09.2008 a 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusaja algus 16.09.2008.a ja lõpp 28.08.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 04.01.2010.a. V.O on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 03.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2; § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2; § 331 järgi 6 kuud vangistust; 2) 11.12.2006 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg. 2 p. 4,
  4. 9; § 199 lg. 2 p. 4, 7 - § 25 lg 4 järgi 4 aastat vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas V.O distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, sh 13-l korral kartseriga ning viimati 22.12.2009.a noomitusega, kuna omas keelatud esemeid. Vabanedes soovib elama asuda endisesse elukohta ema ja õe juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas puidutööstusega tegelevas ettevõttes OÜ xxx operaatorina, väidetavalt jätkus raha igapäevakulude katmiseks ja narkootikumide hankimiseks. Alates 2009.a septembrist osaleb riigikeele algtaseme kursustel. Murru Vanglas osales programmis „12 sammu“. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 49 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas enda sõnul alkoholi mõõdukalt, samas kuriteo pani toime raskes alkoholijoobes. Lisaks tarvitas narkootilisi aineid kuni
  5. aastani. Väidetavalt soovib elada seaduskuulekalt, kuid käitumine vanglas seda ei kinnita. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem alkoholi tarvitamisel ja grupis. Kriminaalhooldusametnik ei toeta V.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda ema juurde, tegemist on renoveerimata elumajaga, kus elamistingimused on kesised. Ema toetab poega materiaalselt. Kindel töökoht vabaduses puudub. Vanglas lõpetas tisleri õpingud. Registri TÄITIS andmeil on V.O võlgnevusi üle 60 000 krooni. Vanglas on tal üle 20 distsiplinaarkaristuse, korduvalt karistatud väärteokorras alkoholi tarvitamise eest, samuti on kuritegu toime pandud raskes alkoholijoobes. Viimane kuritegu on narkootikumide käitlemine kinnipidamisasutuses. Võib kasutada vägivalda endast nõrgemate suhtes. Kinnipeetaval on madal empaatiavõime, ei teadvusta endale karistuse olemust. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, töökoha puudumine, sarnase elustiiliga sõpruskond, vägivalla ja verbaalse agressiooni kasutamine, mittearusaamine karistustest. Kriminaalhooldusametnik leiab, et V.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole oma käitumist korrigeerinud ega teinud karistustest vajalikke järeldusi. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud V.O ennetähtaegne vanglast vabastamine, kuna ta ei sobi kriminaalhooldusele isegi vangistuses distsiplineerimatu käitumisega. V.O avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja vaatamata vanglas toime pandud rikkumistele arvab, et täidab kõik katseajaga kaasnevad kohustused. 2 silmapaistvalt Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks anda V.O-le vabastamisega oma elu ümber korraldada. võimalus ennetähtaegse Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et V.O tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et formaalselt on olemas alus V.O ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid silmas pidades karistusi ja tema käitumist vanglas viimase ajani on see sisuliselt välistatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kriminaalhooldaja poolt esitatud põhjendusel ja prokuröri arvamusega. V.O on korduvalt karistatud kriminaalkorras vangistusega, s.h. vanglas toime pandud narkokuriteo eest. Peale selle on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras üle 20 korra ja kehtivaid distsiplinaarkaristusigi on mitu. Käesolevaks ajaks on ilmne probleem, et tegelikult V.O puudub orientatsioon seaduskuulekale elule (süstemaatiline distsipliinirikkumine vanglas ja ka vangistuses uue kuriteo toime panemine). Sellega kaasneb pideva tööharjumuse puudumine ning ebastabiilsus oma elu korraldamisel ühiskonnas tunnustatud viisidel. V.O väidab, et tal on võimalus tööle asuda, kuid see on paljasõnaline väide. Teatud ebamäärasus on ka kriminaalhoolduseks vajaliku sotsiaalse toega tema lähedaste poolt. Arvestades seni V.O poolt ilmutatud kehva enesedistsipliini taset on nimetatud asjaoludel määrav negatiivne tähendus kriminaalhoolduse rakendamisel nüüd. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.