4-09-27904/6

Väärteoasi nr. 4-09-27904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-27904 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kohtuasi Z.J-i (isikukood xxx), väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Asja kuupäev Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna (praegune Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo) liiklusmenetlustalituse 29.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,09,006239 läbivaatamise 15.02.2010.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Z.J kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Z.J-i kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 29.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,09,006239 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.02.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 03.03.2010.a. Kassatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud otsust ei koostata. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna vanemkonstaabel Leonhard Põder koostas 08.10.2009.a. protokolli AB 1151953 väärteoasjas nr 2376,09,006239 Z.J-ile selle eest, et tema 08.10.2009.a. kella 08.30 ajal Harjumaal, Maardus, Põhjaranna tee

1. km-l, liikudes Narva mnt suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz E320CDI reg. nr. xxxkiirusega 97±3 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Z.J LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits karistas Z.J-i väärteoasjas nr. 2376,09,006239 tehtud otsusega LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku suuruses summas, s. o. 4800 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Harju Maakohtule 24.11.2009.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Z.J Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse poolt väärteoasjas nr. 2376,09,006239 tehtud otsuse tühistamist, alternatiivselt palub lisakaristust mitte kohaldada ning vähendada rahatrahvi või määrata see ositi tasumisele. Kaebuse esitaja on selgitanud, et tema ees sõitis sõiduauto Volkswagen kiirusega 50-55 km/h, lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teelõigul on aga 70 km/h. Kaebuse esitaja alustas möödasõitu eesolevast sõidukist, kuid see lisas kiirust ning ta oli sunnitud seetõttu kokkupõrke vältimiseks kiirust ületama ja sõidukist mööduma. Kaebuse esitaja on viidanud, et eessõitva sõiduki juht rikkus LE § 134 nõuet, mille kohaselt juht, kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil. Kaebuses leitakse, et Z.J on toime pannud formaalse õigusrikkumise, kuid antud juhul tegutses kaebuse esitaja hädaseisundis, mis KarS § 29 kohaselt välistab teo õigusvastasuse. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas on kaebuses leitud, et kui Z.J poleks hädaseisundit tekkinud, tuleb teo toimepanemise asjaolusid arvestada kergendava asjaoluna, kuna kolmanda isiku süül toimepandud rikkumine on vastuolus õigluse ja otstarbekuse printsiibiga. Kaebuses on palutud arvesse võtta ka seda, et Z.J töötab kütusefirmas ning lisakaristuse kohaldamine tooks kaasa tema vallandamise, tal oleks raske tööd leida ning määratud rahatrahvi tasuda. 15.02.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning taotles karistuse kergendamist. Ta selgitas, et moraalselt tunneb end teo toimepanemises süüdi. Ta kirjeldas, et kui ta sooritas möödasõitu, siis eesolnud auto lisas kiirust, tal ei jäänud muud üle kui samuti kiirust lisada. Koheselt ta enda sõnul pidurdada ei saanud, kuna oleks võinud õnnetus juhtuda. Varasemate rikkumiste kohta ütles, et neid pole ta tahtlikult toime pannud. Kohtuväline menetleja avaldas istungil seisukohta, et karistus on igati põhjendatud. Kohtuväline menetleja leidis, et LE kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui see on ohtlik. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas KarS § 56 lg-le 1, mille kohaselt tuleb arvesse võtta teo ohtlikkust, samuti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist isiku poolt. Samuti leidis, et ei ole võimalik pidada normaalseks olukorda, kus isikut on karistatud
2. aastal kahel korral kiiruse ületamise, ühel korral muu rikkumise eest,
3. aastal ühel korral kiiruse ületamise, ja muu rikkumise eest. Nimetatud rahatrahvid ei ole mõjutanud isiku käitumist, kokku on tal 7 kustumata karistust. Harjumaal ja Tallinnas toimepandud kiiruseületamiste arvukuse tõttu on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja viitas ka sellele, et isikut karistati 1800 krooni suuruse rahatrahviga 26.09.2009.a., otsus jõustus 13.10.2009.a., kuid enne otsuse jõustumist jõudis isik juba uue rikkumise toime panna. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, kohtule esitatud materjalidega, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud väärteo toimepanemist, ta on ise möönnud, et lisas möödasõidul kiirust, kuna eesolnud sõiduk hakkas kiirust suurendama. LE § 133 kohaselt, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda võimaldama. Antud juhul Z.J, takistuse ilmnedes, ei katkestanud möödasõitu. LE § 133 mõistes takistuseks saab käesolevas sündmuses lugeda asjaolu, et eesolnud sõiduk hakkas oma kiirust suurendama, mistõttu polnud möödasõitu enam ohutult ja lubatud suurimat sõidukiirust ületamata võimalik sooritada. Nimetatud takistuse ilmnemisest sai Z.J möödasõidu sooritamisel aru, kuid möödasõidu katkestamise asemel lisas ta hoopis kiirust, et möödasõit lõpuni viia. Kaebuse esitaja tegu oli seega tahtlik. Väärteoprotokollis (tl 1) ei ole kaebuse esitaja sündmusega seonduvaid asjaolusid selgitanud, samuti ei esitanud ta kohtuvälisele menetlejale vastulauset. 22 Varasemalt on Z.J-i karistatud analoogsete, LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest kokku 5-l korral (karistusregistri väljavõte tl 6-7). Rahatrahvid on ta varasemast tasunud, kuid see pole teda viinud õiguskuuleka käitumiseni. Vaidlusaluse rikkumise pani ta toime enne eelmise rikkumise kohta kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse jõustumist. Selline teguviis näitab selgelt, et 26.09.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri otsus, millega Z.J-i karistati LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1800 krooni, ei avaldanud talle mõju isegi lühiajaliselt. Kuivõrd rahalised karistused ei ole täitnud karistuse preventiivset eesmärki, asub kohus seisukohale, et lisaks isiku karistamisele rahalise karistusega on põhjendatud ka temalt juhtimisõiguse äravõtmine tema liiklusalaste hoiakute korrigeerimiseks. Seega on kohus seisukohal, et arvestades kõiki KarS § 56 karistamise aluseid, isiku süüd, väärteo ohtlikku laadi, kergendava asjaoluna kahetsust, võimalust isikut edaspidiselt mõjutada, ka õiguskorra huvide kaitsmise eesmärki, on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, KarS §
4. Anne Ennok Kohtunik