Obsah (7)

§ 76§ 75§ 121§ 64§ 65§ 74§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3222 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Prok

§ 76

lg 4 alusel määrata P.R-ile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada P.R-i katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel määrata P.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist; 3) läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid, 1 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud P.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 2. juuni 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 108-3222

§ 121

ja § 169 järgi ning karistuseks on

§ 64

lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.

juuni 2002. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 3 alusel tuli ära teha 2 aasta jooksul.

Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega pöörati P.R-ile Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
5. jaanuar
6. a ja lõpeb
7. mai
8. a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus

§ 76lg 1 p 2 alusel avanes 5.

aprill

1. a P.R on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1)
2. novembril
3. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1230 krooni; 2)
4. juunil
5. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 5 kuu vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes pooldab P.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna P.R-i suhtumine töötamisse ja enesetäiendamisse on vangistuse jooksul paranenud, ta on astunud samme oma kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks sotsiaalprogrammi abil ning on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Kohtumenetluse poolte seisukohad P.R selgitas, et vaatamata sellele, et kanda on karistust 1 kuu, soovib ta ennetähtaegselt vabaneda ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör nõustus P.R-i karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuniku seisukoht P.R mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on

§-i 76 lg 1 p 2 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus P.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. 2

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et P.R-i on võimalik karisruse kandmiselt ennetähaegselt vabastada. Vabanemise korral on P.R võimalus elama asuda oma endisesse elukohta isa juurde aadressile xxx. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa R. I., vend R. I., õde A.I. ning isa elukaaslane T. K.. Vangla iseloomustuse kohaselt ei kuulu kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse taustaga inimesi. P.R-i sõnul on kinnipeetaval vabanemisel kindel eluase ning nad on elukaaslasega valmis toetama poega kuni ta tööle asub. P.R on töötanud

1. detsembrist
2. a kuni
3. märtsini
4. a vanglas majandusabitöölisena ning alates
5. märtsist töötab lepinguliselt väljaspool vanglat AS Eesti vanglatööstus Power Truck Estonia OÜ metallifirmas soodustusena hea käitumise eest. Määratud kontaktisiku T. L. iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav näidanud üles kohusetundlikku ja positiivset suhtumist töösse. Seega on kinnipeetava varasem ükskõikne ja pealiskaudne suhtumine töökohustusse paranenud tunduvalt ja muutunud positiivses suunas. P.R-i käitumist on vabaduses negatiivselt mõjutanud tema alkoholi liigtarvitamine, vähene majanduslik toimetulek ja suhted õiguskuulekust eiravate kaaslastega. Vangla hinnangul võib P.R-i käitumine ohustada ühiskonda tervikuna. Tema puhul võib oht seisneda füüsilise vägivalla kasutamises ja varalise kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus tekib alkoholi tarvitamise ja konfliktisituatsiooni tekkimise korral. P.R on väitnud, et vangistuse jooksul on ta oma maailmavaadet muutnud ning toetab ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid. Ta on motiveeritud oma käitumist tulevikus muutma. Tema püstitatud eesmärgid on reaalsed ja saavutatavad. Eeltoodut silmas pidades tuleb P.R-ile määrata kohustused mitte tarvitada katseaajal alkoholi, läbida kriminaalhooldaja poolt määrarud sotsiaalprogrammid, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul päras tvabanemist. P.R-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Kui P.R ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Ingeri Tamm Kohtunik 3