MS § 426, 432 Vabastada D.P, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 22.01.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada D.P täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5, 6 ja 7 alusel määrata D.P-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata; - pöörduma spetsialisti või psühhiaatri poole hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest ja vajadusel alluma alkoholisõltuvusest vabanemiseks määratud ravile - täitma ülalpidamiskohustust. 1 Määrata D.P katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Maret Sildala järelevalve alla. Tartu Välja mõista D.P-lt 1192 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaks) krooni ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.04.2010.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.01.2010.a otsusega
lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1; § 120; § 121 ja § 329 järgi ning
Liitkaristuse hulgas on Tartu Maakohtu 10.02.2009.a otsusega
Karistusaeg algas 07.04.2009.a ja lõppeb 06.12.2010.a. D.P on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:
10.02.2009.a Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.P läbimas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemise korral saab väidetavalt tööle asuda majahoidjana xxx OÜ, millega on seotud vend T. N.. Vabanemise korral asub elama enda majas xxx vallas, kus elab ka tema ema. Keskkooli lõpetas ta vangistuses, sest 16-aastaselt karistati vangistusega, mida tuli kanda Venemaal. Omandas ka lukksepa ja elektriku eriala. Vabanemise korral on töökoht ja lähedaste toetus. D.P on distsiplinaarkorras karistatud ühel korral: 15.12.2009. a. D.P on vabanemisel reaalsed eesmärgid: asuda tööle, tegelda lastega, saada elu rööpasse tagasi ning ta on motiveeritud oma eesmärke täitma. D.P uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, kui ta tarvitab alkoholi. Kriminaalhooldusametnik toetab D.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D.P oli enne vangistust majanduslikult hästi toimetulev. Vanglas läbis D.P psühholoogi juures individuaaltööna sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kriminaalhooldusametnikule jäi temaga vestlusest mulje, et D.P on vangistuse aega kasutanud enda isiksuse arenguks, 2 analüüsinud oma senist käitumist ning tal on motivatsioon käitumuslike muutuste tegemiseks. Alkoholi tarbimine ie olnud aastatel 2004-2006 probleemiks ja ta täitis tookord kõik katseajaks hoolduskavas planeeritud eesmärgid. Uue kuriteo riski mõjutab alkoholi tarvitamine ja ebastabiilsus lähisuhetes. Ametnik on arvamusel, et D.P tarvitas alkoholi perioodil, kui ta ei suutnud toime tulla eraelu probleemidega. D.P on head suhted endise abikaasa ja vanema tütrega. №orema tütrega suhtlemisel saab vajaduse korral kasutada lastekaitse spetsialisti abi. D.P seletas, et ta on vanglas teinud järeldused oma senistest eluviisidest ja soovib neid muuta.. Varem ei ole reaalset vangistust kandnud ja võis tekkida karistamatuse tunne. Ka alkohol oli probleemiks. Ta on lõpetanud suhtlemise endiste sõpradega. Perekond toetas teda vangistuses ja toetab ka vabaduses. Venna juures saab töö ja sissetuleku. On nõus alluma alkoholivastasele ravile, kui see vajalikuks osutub. Vanglas läbis alkoholisõltlastele mõeldud programmi ning programmi juht ei pidanud teda sõltlaseks. Ta jõi vabaduses igavusest. Prokurör leiab, et D.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kaitsja leiab, et D.P vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Vangla iseloomustus on positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et D.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe ja kutseoskused. D.P on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, ka tööd võimaldab vend. Vangla spetsialistide hinnangul võib D.P ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalhooldaja hinnangul on ta sobiv kriminaalhooldusele. Ka tema varasem kriminaalhooldus on toimunud eesmärgipäraselt. Uue kuriteo riski maandamiseks on vajalik määrata
Kontrollkohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume on täitmiseks absoluutne, s.t., et alkoholi ei või tarvitada ka kodus. Kodus alkoholi tarvitamine on jälgitav kriminaalhooldaja kodukülastustega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub D.P-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 5, 6 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Asja arutamisega kaasnes menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasuna 1192,80 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.