← Eesti

1-10-5495/4

Kriminaalasi nr 1-10-5495 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5495 Kohtunik Liivi Loide Koht

§ 121

järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav A.J Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeelvene keel, töökoht: Eesti Energia Kaevandused AS, vedurijuhi abi, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, karistatus kustunud, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.J

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.J 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 1

(4)5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.J katseajaks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja mõista A.J-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxx46120 (nelikümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend) krooni.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada A.J-i hüvitama kuriteoga tekitatud kahju igakuiste maksetena 28-ndaks kuupäevaks alates 2010.a maikuust xxxxxxxxxxxxxxxxarveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxtasudes vähemalt 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni kogu kahju hüvitamiseni. Sisse nõuda A.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 960 (üheksasada) krooni vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 6 (kuus) kuu jooksul, kohustades A.J-i tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a maist vähemalt 1247 (üks tuhat kakssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 734,40 krooni, jätta riigi kanda. A.J-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.J-i süüdistatakse selles, et tema 16.07.2009 kella 22:45 ajal Jõgeva maakonnas Pala vallas Kodavere külas Aovere-Kallaste-Omedu maantee
  2. kilomeetril peatas oma mootorsõiduki Ford Galaxy reg nr 700TGN põiki teel, millise tegevuse tagajärjel peatas samal teel liikunud mootorratta Ducati reg nrxx, mida juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxja kaasreisijana viibis mootorrattal xxxxxxxxxxxxxxxning tõukas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxrinnust ning peksis rusikatega pähe ja rindkeresse, millise tegevuse tagajärjel xxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxkaotasid mootorrattal tasakaalu ja kukkusid koos mootorrattaga külili, mille tagajärjel mootorratas purunes ning kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxjäi vasaku jalaga mootorratta alla kinni ning seejärel jätkas A.J kannatanu xxxxxxxxxxxxxpeksmist rusikatega pähe ja rindkeresse, millise õigusvastase teoga tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxtervisekahjustusi – vasaku põlve ja hüppeliigese põrutus, peapõrutus ja alalõualuu põrutus, pealaenaha pindmise vigastuse ja kõhuseina kontusiooni ning kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxparema tuhara pindmise vigastuse ja säärele hematoomi. Seega pani A.J toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(4)Karistusseadustiku § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks üks aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.J 2-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas -xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.J Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja mõista A.J-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx46120 krooni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxarveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank).

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada A.J-i hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxiga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 2000 krooni alates maikuust
  2. a kuni kogu kahju hüvitamiseni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
  3. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1694,40 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 734,40 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik hüvitada ka kuriteoga tekitatud kahjusid, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. 3

(4)Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.