← Eesti

1-10-2975/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2010.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn. kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2975 Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Kriminaalasi Süüdistatav Prokurör Kaitsja RESOLUTSIOON süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses U.M U.M, isikukood xxx, põhiharidus, xxx kohaldatud 07.04.2008.a Kristine Tamm Vahur Krinal, vandeadvokaat määratud korras Juhindudes KrMS § 251, § 254, § 180 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.M KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 83 krooni) s.o summas 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) krooni. Välja mõista menetluskulud U.M-ilt 6525 sundraha ja 420 krooni tasu riigi õigusabi eest. Tsiviilhagi ja asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
  2. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „U.M, 1-102975, rahaline karistus“. Menetluskulude eest tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas, või Swedbank´s nr 221023778606 viitenumber 2800049696 selgituseks märkida antud asjas „U.M, 110-2975 (sundraha/kaitsjatasu)“ Kui rahalised nõuded, ei ole 30 päeva jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seadustikus sätestatud korras. 1

(2)Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.M süüdistatakse selles, et tema 15.04.2008.a Pärnu linnas Pikk tn 18 Lääne Politseiprefektuuris, kabinetis nr 310 kella 14.00 kuni 15.00 tunnistajana ülekuulamise käigus kriminaalasjas nr 08250000919, olles menetlustoimingu alguses hoiatatud teadvalt vale ütluste andmise eest, andis eelneval kokkuleppel K Kga teadvalt vale ütluse kahtlustatava K K poolt samal päeval, 15.04.2008.a kella 12:00-13:00 antud ütluste kinnitamiseks. U.M andis teadvalt vale ütluse selles, et tema laenas 2007.a aasta suvel oma tuttavalt K Klt sõitmiseks motorolleri Cymko ja tegi sellega Pärnu linnas Riia maanteel Männi kohviku juures avarii, sellega seoses viidi K K poolt motoroller remonti, mille katteks lubas U.M K Ke tasuda vastavalt omavahelisele suusõnalisele kokkuleppele 7000 krooni ning ta lubas K Karmale kanda 01.aprillil 2008.a K K arvele Hansapangas motorolleri avariiga tekitatud võlasumma 7000 krooni, mis jäi üle kandmata. Tegelikult U.M ei teinud Karel Karma motorolleriga avariid ega pidanud K K arveldusarvele raha üle kandma. Sellega tema, tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepanek karistuse osas: süüdi tunnistada U.M KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 83 krooni) s.o summas 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) krooni. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud süüdistus on tõendatud kriminaaltoimiku materjalides tooduga, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava käitumises puuduvad ning ta on seega süüdi esitatud süüdistuses. Prokuröri karistuse ettepanek on kooskõlas KarS § 56 lg ga 1. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, mida kohus käsitleb kergendava asjaoluna. Tema vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab eeltoodut arvestades on põhjendatud süüdistatava karistamine vastavalt prokuröri ettepanekule, ta tuleb süüdi tunnistada esitatud süüdistuses ja välja mõista temalt menetluskulud. Indrek Nummert Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.