lg 2p 7,9-25 lg 2 järgi, mõisteti tingimisi vangistus 4k katseaeg 2a 12.06.2009 .a Harju Maakohus,
lg 2p 9-25 lg 2 järgi, mõisteti vangistus 5k 30.11.2009 .a Harju Maakohus,
lg 2p 9-25 lg 2 järgi, mõisteti üldkasulik töö 354 tundi Tõkend Kaitsja tähtajaga 1a 6k 19.03.2010.a. Harju Maakohtu määrusega karistus 5 kuud 27 päeva pööratud täitmisele karistuse algus 16.03.2010.a. elukohast lahkumise keeld Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.J KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista L.J ´ ile 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 16.03.2010.a. kuni 17.03.2010.a., s.o. kokku 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) kuu 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 30.11.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 19.04.2010.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada. Uue tõkendina kohaldada L.J suhtes vahistamine. Vahistada L.J kohtusaalis. Välja mõista L.J´ ilt KrMS § 180 lg 3; § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „L.J 1-10-4602, sundraha“; Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa L.J, olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 28.11.2009.a., taas , viibides16.03.2010 .a. kella 15.20 ajal võttis 10.06.2009.a., Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Juhkentali Säästumarket aadressil Tallinn, Juhkentali 33/35 võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi l- ühe pakki kohvi maksumusega 44.80 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas L.J vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani L.J toime KarS § 199 lg 2 p9 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteovõõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse , milline on toime pandud süstemaatiliselt. L.J ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos peale täieliku omaksvõtu kohtuistungil vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule on tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus, millest nähtub, et 16.03.2010.a. Tallinnas Juhkentali 33/35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Juhkentali Säästumarketis isik möödus Säästumarketi kassadest, jättes kauba eest tasumata - ühe paki kohvi üldmaksumusega 44.80 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastati kauplusele /tlk 2/; tunnistaja HVNütlused, kes oli 16.03.2010.a. tööl turvatöötajana Juhkentali 33/35 asuvas Säästumarketis. Nägi kell 15.20 kuidas meesterahvas tumedas jopes, seljakotiga, umbes 35-40 aastat vana, võttis riiulilt ühe paki kohvi President summas 44.80 krooni. Peitis selle enda seljakotti. Seejärel möödus ta kassarivist kauba eest tasumata. Pidas isiku kinni ning kutsus politsei. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tlk 3/; kahtlustatava L.J ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et 16.03.2010.a. kella 15.20 paiku sisenes kauplusesse Juhkentali Säästumarket. Kaupluses võttis riiulilt ning pani seljakotti ühe paki kohvi. Pärast seda läks kassast mööda jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas tema seljakotis varastatud kohvipaki maksumusega 44.80 krooni. Varastas enda jaoks /tlk 8-9/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav L.J on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). L.J on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. L.J ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.J edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.J ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna L.J ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud L.J suhtes ka põhjusel, kuna L.J ei oma sissetulekut ( t lk.17) ning lisaks kuuluvad L.J-ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine L.J suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. L.J pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et L.J suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. L.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni. Arvestades L.J varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.