1-09-20853/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 20853 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. märts 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi S.Z-i süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.Z Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav S.Z sünd 26.11.1970.a Eesti kodanik, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxxxx, töötab P. P. XXXXXXXXXXXXXXXX, varem karistamata. Kaitsja Maarika Pähklemäe RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
4. detsembri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.Z tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi selles, et ta 15.11.2009.a juhtis XXXXXXXXXXX XXXX XX juures sõiduautot Volkswagen Polo alkoholijoobes, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,79 mg/l. Talle mõisteti KarS § 424 järgi rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 15 450 krooni ning määrati see ositi täitmisele tähtajaga 12 kuud. KarS § 50 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. APELLATSIOONI SISU S.Z taotleb maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. S.Z on seisukohal, et kohus rikkus kokkuleppemenetluse norme. Apellandi puhul on tegemist XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kelle teenistuses olemine sõltub karistatusest. Kriminaalasjas kokkuleppe sõlmise tingimustest teavitati teda vahetult enne kohtuistungit. Prokurör ja kaitsja kinnitasid, et kokkuleppemenetlusega lõpeb kriminaalasja menetlemine ning apellandi karistatuse kohta ei tule karistatuse kandeid, mis ei vasta aga tegelikkusele. Kogu kaevatav kokkuleppe sisu tugineb eeldusel, et apellandile säilib teenistuskoht. Näiteks on kokkuleppes nimetatud trahvimäärade maksmine otseselt seotud apellandi ametipalgaga. Apellandile ei selgitatud kokkuleppemenetluses selle juriidilisi tagajärgi ja sisu ega fakti, et kokkuleppe ja kohtuotsuse tagajärjel kaotab apellant oma töökoha ja sissetuleku. Eelneva tõttu ei ole võimalik täita ka kohtuotsuses toodud kohustusi kokkuleppes fikseeritud tingimustel. KrMS § 240 lg 1 sätestab, et prokuratuur peab selgitama süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise korral tema õigusi ja kohaldamise tagajärgi. Temale ei selgitanud neid tagajärgi ja sisu ei prokurör ega kaitsja, kohus omakorda aga ei kontrollinud kokkuleppe täidetavust, sealhulgas apellandi töökoha automaatselt kaotamise fakti. Maakohus tegi otsuse üksnes kvalifikatsiooni ja karistuse määra tingimuste kokkuleppe põhjal, jättes kontrollimata selle tagajärgede selgitamist prokuröri poolt. Apellant ütles kohtuistungil, et ta sõlmib kokkulepe eeldusel, et kriminaalmenetlus lõpetatakse ning talle säilib sellega endine ametikoht. Sellele ei pööranud aga keegi tähelepanu, apellandi tahteavalduse sisu ja tegelik soov jäeti märkamata. Kohus poleks tohtinud kokkulepet jõustada. Kaevatava kohtuotsuse jõustumise korral kaotaks apellant töökoha. Tal on märkimisväärsed laenukohustused (kodulaen, õppelaen jne), mida pole võimalik töökoha kaotuse korral tasuda. Samuti kohalduks võistluskeeld (laskespordi meistersportlane). Lisaks on apellandil ka perekonna ülalpidamise kohustused (kolm ülalpeetavat). Apellandil on laitmatut teenistusstaaži 22 aastat ja ei ole ühtki distsiplinaarkaristust. Käesoleva kohtuotsusega kaotaks apellant faktiliselt oma elueesmärgi – jätkata Eesti riigi teenimist. Peale eelneva märgib S.Z, et kiire menetluse käigus ei jõudnud ta sisuliselt kontrollida tuvastatud asjaolusid ja nende õigsust. Kohtutoimikut pole talle sisuliselt tutvustatud, kaitsjat nägi üksnes kohtuistungi päeval. 2 MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokuröri hinnangul ei ole käesolevas süüdistusasjas kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid rikutud, maakohtu otsus on seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja jäid apellatsiooni juurde ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist kokkuleppemenetluse normide rikkumise tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Esmalt osundab kohtukolleegium S.Z-i poolt 20.11.2009.a kahtlustatavana antud ütlustele /tl 12-13/. Enne ütluste andmist on S.Z tutvunud kahtlustatava õiguste ja kohustustega, mida on ta allkirjaga kinnitanud. Samuti on S.Z-ile esitatud kahtlustuse sisu, millest tuleneb üheselt arusaadavalt, et tema poolt toimepandu on käsitatav kuriteona KarS § 424 järgi ning vastuseks küsimusele „kas te olete toime pannud nimetatud kuriteo, millest teid kahtlustatakse“, on S.Z vastanud jaatavalt ning kinnitanud oma täielikku süüdiolekut. S.Z-i ütluste sisust nähtub, et ta millelegi vastu ei vaidle, kuid avaldab kahtlust, et tema käitumine võib tingida töökoha kaotuse piirivalves. Seega möönis S.Z juba 20.11.2009.a tema suhtes kohalduda võivat negatiivset tagajärge töökoha kaotuse näol seoses esitatud kuriteokahtlustusega. Kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokoll on koostatud kolm nädalat hiljem, s.o 11.12.2009.a /tl 28/. Protokollist nähtub, et kahtlustatav S.Z, tema kaitsja adv V. Tänav ja ringkonnaprokurör S. Maripuu on nõusoleku kokkuleppemenetluseks kinnitanud, sealjuures on kahtlustatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi S.Z-ile selgitatud. S.Z ei ole protokolli kohta märkusi esitanud. Ei esimese astme kohtus ega ka ringkonnakohtu istungil S.Z protokolli vabal tahtel allkirjastamise fakti ei vaidlustanud. Sellele järgnevalt on S.Z, tema kaitsja adv V. Tänav ja ringkonnaprokurör S. Maripuu sõlminud kokkuleppe selles, et S.Z on pannud toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning temale mõistetavaks karistuseks on rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 15 450 krooni, lisakaristusena KarS § 50 lg 1 kohaselt kohaldatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks / tl 29-30/. Kokkulepe on allkirjastatud nii kahtlustatava, tema kaitsja kui prokuröri poolt ning vastab KrMS § 245 nõuetele. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et viimatinimetatud KrMS § 245 annab ammendava loetelu neist asjaoludest, mida kokkulepe peab kajastama ning nende asjaolude hulka ei kuulu sellised järelmid, mis võiksid isiku suhtes rakenduda kokkuleppemenetluses süüditunnistamise puhul väljaspool kriminaalmenetlust või karistusõiguse sätete kohaldamist. Kuid nagu nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, olid S.Z-ile need järelmid – ametikoha ja senise töö kaotamine – juba varem teada. Arvestades kokkuleppe selgesõnalisust (S.Z pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemisele järgneb rahaline karistus) ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuigivõrd tõsiseltvõetav keskeriharidust omava S.Z-i väide, et kokkulepet sõlmides sai ta aru, nagu lõpetataks kriminaalmenetlus ning tal tuleks tasuda rahatrahv. 3 Samuti ei kinnita kohtuistungi protokoll apellatsioonis väidetut, nagu oleks S.Z kohtuistungil kokkuleppe sõlmimist kinnitanud üksnes eeldusel, et talle säilib endine töökoht ning et kriminaalmenetlus lõpetatakse /tl 34/. Vastupidi, S.Z on kinnitanud, et prokuröri poolt etteloetud kokkulepe ja esitatud süüdistus on talle arusaadav, ta nõustub süüdistuse kvalifikatsiooniga KarS § 424 järgi ja kokkulepitud karistusega. Seejärel on S.Z maakohtule selgitanud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, kinnitades, et sõlmis kokkuleppe vabal tahtel, jääb selle juurde, võib kaotada töökoha, kuid kokkuleppest ei loobu, karistus on talle teada ning ta on sellega nõus. Samuti on kaitsja kinnitanud, et kokkulepe väljendab tema kaitsealuse tõelist tahet. Kohtuistungil on kokkuleppe juurde jäänud ka prokurör. Kohtuistungi protokollis sedastatu kinnitab samuti, et maakohus on istungi alguses süüdistatavale tema õigusi selgitanud ning S.Z on kinnitanud neist arusaamist. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et maakohtu istungi protokolli kohta ei ole keegi menetlusosalistest märkusi esitanud. Kuivõrd süüdistatav loobub kokkuleppemenetlusega nõustudes mitmetest teda kaitsvatest õigustest, siis peab kokkuleppe sõlmimine vastama tema tõelisele tahtele. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole kindlaks tehtud ühtegi faktilist asjaolu, mis kummutaks või seaks kahtluse alla S.Z-i vaba tahte kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmisel, kokkuleppe sõlmimisel või maakohtus kokkuleppemenetlusega nõusoleku kinnitamisel. Kohtuistungi protokoll kinnitab sedagi, et maakohus kontrollis süüdistatava poolt kokkuleppest arusaamist ning seda, et ta on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Ringkonnakohtu istungil väljendas S.Z soovi loobuda kokkuleppemenetlusest. Kohtukolleegium ei pea seda võimalikuks ning osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-11-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao rikkumiseks. Kõike eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao sätteid, maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
11. detsembri 2009.a otsuse S.Z-i suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 4 Malle Preimer Paavo Randma 5 Urmas Reinola