1-09-1371/29

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30.aprillil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1371 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 30.04.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.H, isikukood xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista B.H-lt kriminaalmenetluse kulud: 300.krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. B.H tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „B.H 1-09-1371 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.01.2009 a. kohtuotsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele kui B.H ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 17.06.2009.a määruse alusel on B.H-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 5 alusel määratud täiendavad kohustused. Tartu Maakohtu 10.12.2009.a määrusega pöörati B.H-le Tartu Maakohtu 29.01.2009 a. kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud katseajal kontrollnõudeid ja pani toime uued süüteod. Karistuse kandmise algus 18.10.2009 ja karistuse kandmise lõpp 16.05.
2. Kinnipidamisasutuses B.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust, eriala puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult erinevatel töödel ja sageli vahetas töökohti. Vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisel soovib asuda elama ema juurde aadressil xxx Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Aleksandr Valkovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võib B.H vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Varasemad tingimisi mõistetud vangistused ei mõjutanud B.H õiguskuulekalt käituma. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liivalt saadud informatsiooni kohaselt on B.H suhtes Tartu Maakohtu 16.02.2010.a määrusega nr.1-10-506 kohandatud vahistamise tõkend ning B.H on arvestatud kinnipeetavaks Tartu Maakohtus olevas kriminaalasjas. Eeltoodut arvesse võttes on kriminaalhooldaja arvamusel, et B.H ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. B.H ei soovi vangistusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja toetab oma kaitsealuse arvamust. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et B.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. B.H on varem kriminaalkorras karistatud ning oli kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud rikkus kontrollnõudeid ja taas pani toime uued kuriteod, mille tõttu tingimisi vangistus oli pööratud täitmisele. See räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja eriala, mis takistaks koheselt tööle asumist ning raskendades toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (ka kuritegu on toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et B.H puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, B.H kuritegeliku käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.H vabastamata temale Tartu Maakohtu 29.01.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 15.05.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3