1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-14947 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2009.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number

§ 121

järgi üldmenetluses Asja arutamise kuupäev Prokurör Süüdistatav Kaitsja Avalikul kohtuistungil

1. novembril 2009.a. Svetlana Maripuu F.R, ik. xxx, varem kriminaalkorras karistatud:
2. veebruari 2006.a. kohtuotsuse alusel

§-de 266 lg1 ja 121 järgi liitkaristusega vangistus üks

§ 121järgi ja mõista karistuseks kuus

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta F.R-ile mõistetud vangistus üks

§ 75

lg 1 alusel kohustada F.R katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et F.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. F.R anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnas määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakata arvestama kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast, so.

1. Detsembrist 2009.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista F.R-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbank AS, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-0914947 , isik kelle eest tasutakse – F.R , nõude liik – sundraha. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui rahaline karistus või menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. kirjalikult Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool 3 esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar Kohtunik Süüdistus ja menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil F.R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema
2. mail 2009.a. kella 10.30 paiku Kuressaare linnas X tn majade nr 38 ja 40 vahel asuva piirdeaia kohal seistes, lõi 1,5-2 meetri pikkuse tollise raudtoruga kahel korral T. H.it parema õla piirkonda ja vastu kätt, tekitades T.H.ile tervisekahjustusena parema õlavarre piirkonna nahaaluse verevalumi ja füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani F.R toime KaS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.R ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. F.R leiab, et naaber T.H. on ise seni käitunud tema igapäeva elu häirivalt. Tol päeval niitis T.H. omavoliliselt muru maaribalt, mis ei kuulu talle, kuigi jääb tema krundi piirile ja kuigi ta oli omanikuna keelanud T.H.il muru niita sellelt ribalt. F.R ütluste kohaselt kasvavad sellel mururibal mitmed looduskaitse all olevad taimed. Kannatanu ise ründas teda ja käitus väljakutsuvalt. F.R leiab, et kannatanu süüdistab teda asjata ja kuna kannatanu ründas teda, siis pöördus tema samuti politseisse. F.R kaitsja leiab, et F.R süüdistus on tõendamata. On kannatanu ja süüdistatava vastastikku süüstavad ütlused, muud F.R süüd tõendavad tõendid puuduvad. Konflikti põhjustas kannatanu enda seadusvastane tegevus (viide AÕS §-le 40), kes niitis muru võõral kinnisasjal. Kuna kannatanu tegevuses esinesid omavoli tunnused, siis oli F.R õigus omavolile vastu hakata. Kaitsja taotleb F.R õigeksmõistmist süü tõendamatuse motiivil. Prokurör peab F.R süüdistuse täies ulatuses tõendatuks, taotleb F.R süüdi tunnistamist

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

F.R süüditunnistamisel kuriteos

§ 121järgi taotleb prokurör mõista F.R-ile karistuseks vangistust üks

§ 74,75 sätete kohaldamisega jätta mõistetud vangistus tingimisi kahe

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist ja ta kuulub selle toimepanemises süüdi tunnistamisele. F.R süüdistus on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: Kannatanu T.H.i suulise kuriteoteate kohta koostatud protokolliga (tl.2). Nimetatud protokollist nähtub, et T.H. pöördus

1. mail 2009.a., so. vahetult peale sündmuse toimumist politseisse teatega, et
2. mail 2009.a. kella 10.30 ajal tekitas F.R raudkangiga löömisega temale oma elukohas Kuressaare linnas X X kehavigastusi. Ta palub politsei abi süüdlase vastutusele võtmiseks; Kannatanu T.H.i ütlustega kohtuistungil. Kannatanu ütluste kohaselt niitis ta
3. mail 2009.a. kella 10.30 paiku oma hoovis trimmeriga muru. Ühel hetkel tuli vihane naaber F.R aia peale ja lõi teda käesolnud raudkangiga ( toruga) vastu õlga, kätt. Raudkangiks oli paari meetri pikkune tolline toru. Saadud löögi tagajärjel ta kukkus pikali, trimmer jäi käima. Maas olles lõi F.R talle veelkord vastu õlga, kuid siis sai ta raudkangile (torule) trimmeri varre ette panna. Pärast seda pidi ta töö pooleli jätma, kuna tundis seljas valu. F.R löökide tulemusel tundis ta füüsilist valu, selg sai ka kannatada. Löömise ajal sõimas F.R teda ebatsensuursete sõnadega. Seekordse konflikti põhjuseks peab kannatanu sündmusi, mis toimusid
4. mail 2009.a. Soovides oma aia ilusti korras hoida, niitis ta tol päeval oma aias muru. Ühel hetkel tuli F.R oma naisega välja ja ei lubanud kannatanul enam nende kahe krundi piiril oleva, kuid tema poole aeda jääva, samas aga F.R-ile kuuluvalt maatükilt muru niita, kuna see pidi olema tema muru-rohi. See mururiba asub aga ometi kannatanu aias, tema pool kahte krunti eraldavat piirdeaeda. Seekord lõi ta käega ja ütles F.R, et niitku ise see mururiba ära. Kuna F.R seda ise ei teinud, otsustaski ta 21.05.09.a. ise ikkagi ilusti aiaäärse ära trimmerdada. See ilmselt ärritaski F.R, kes on ise väga konfliktne ega saa läbi õieti ühegi naabriga. F.R sõimu kuulis ka teine naabrimees M.K.. M.K.il on samuti veidi ühist piiri F.R. Kannatanu selgituste kohaselt on piiride mõõtmisel juhtunud nii, et tema ja F.R kinnistuid eraldav piirdeaed on veidi valesti jäänud. Võrkaiast 10-15 cm F.R maad jääb tema kinnistu poole ja selle umbrohu riba pärast oligi F.R vihane. See niitmata muru rikub ära aga kogu kannatanu aia ilu. Kannatanu enda sõnade kohaselt ei ole ta midagi valesti teinud - ta andis võimaluse F.R ise maariba ära niita, kui F.R seda aga ei teinud, niitis ise enda poolse võrkaiani muru ära. Kuna F.R-ilt raudtoruga saadud löögist oli õlg marraskil, siis käis ta ka arstil. Kannatanul materiaalsed nõudmised süüdistatava vastu puuduvad, kuid ta soovib oma kodus rahulikult elada. Kuna F.R seda ei võimalda, siis soovib ta F.R karistamist; Kuressaare Haigla Sihtasutuse teatisest nähtub, et T.H. pöördus
5. mail 2009.a. Kuressaare Haigla valvetuppa ja temal tuvastati parema õlavarre piirkonnas nahaalune verevalum (tl.6); Tunnistaja M.K.i ütlustega, kes on nii kannatanu T. H.i kui süüdistatava F.R naaber. M. K.i ütluste kohaselt ei saa naabrid F.R-iga hästi läbi, kuna ta on väga konfliktne inimene. Kunagi on F.R ka teda rünnanud.
6. mai 2009.a. hommikul läks ta oma aeda kasvuhoone ust lahti tegema, kui kuulis, et murutrimmer töötas ja F.R kisas hirmsasti. Siis ta vaatas läbi heki ja uuris mis toimub. Ta nägi, kui T.H. haaras maast trimmeri, võis aru saada, et ta oli just kukkunud. F.R samal ajal vehkis pika raudtoruga T.H.i poole ja kisas. Seda, et keegi oleks pihta saanud ta ei näinud. T.H. lõpetas töö ja lahkus sealt. Ta läks siis T. H.i juurde, et uurida toimunu kohta. T. H. ütles, et F.R oli ta pikali löönud ja ta ei saa oma aia äärt ka enam niita. Õhtul näitas T. H. oma õlga, mis oli siis juba siniseks tõmbunud. Ta nägi ka F.R oma aias liikumas, kuid F.R ei paistnud midagi viga olema; Tunnistaja A. M. ütlustega, selle kohta, et
7. mail 2009.a. helistas ta F.R. Ta ostis F.R õuest ühe mootori ja tahtis selle mootori ära tuua. Jõudes X tänaval F.R juurde nägi ta kuidas F.R oli aia peal ning sõimas T.H.it. F.R näitas ka oma käe peal olevat 5 väikest kriimu ning ütles T. H.i kohta, et „jobu on jobu”. Seejärel võttis ta mootori ja lahkus sealt; Süüdistatava F.R enda ütlustega selle kohta, et
8. mail 2009.a. oli temal konflikt oma piirinaabri T.H.iga. Asi sai alguse 16.05.2009.a. keskpäeval, kui ta nägi kuidas naaber T.H. trimmerdas temale kuuluval maaribal, mis jääb teisele poole aeda H.i krundi poole. Aed on juba varem ehitatud, maa mõõtmine toimus hiljem ja nii juhtus, et umbes 50 cm laiune maa riba jäi teisele poole aeda, H.i krundi poole. Ta keeles H.il sel päeval oma krundi pealt hekki niita. 21.05.09.a. koju tulles avastas ta, et T. H. vaatamata keelule ikka pügab trimmeriga tema loodukaitse all olevaid taimi sisaldavat muru. Ta läks ja hakkas H.it keelama, siis pani naaber trimmeri üle aia ja tekitas temale kehavigastusi. Ta kaitses ennast aia najal olnud veetoruga. Ilmselt oli naabrimees alkoholijoobes ja kukkus seetõttu. Kuna tema käsi sai viga, siis käis ta ka traumapunktis vigastust näitamas. F.R leiab, et tüli alustajaks oli T.H., kes ründas esimesena. F.R eitab kehavigastuste põhjustamist kannatanule.; Kuressaare Haigla Sihtasutuse teatisest nähtub, et F.R pöördus järgmisel, so.
9. mail 2009.a. Kuressaare Haigla valvetuppa ja temal tuvastati parema labakäe pindmised vigastused (ka marrastused), parema käe piirkonna lümfiteede põletik (tl.22). Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et F.R isiklikel põhjustel
10. mail 2009.a. lõi oma naabrit kahel korral rauast toruga vastu õlga, mille tagajärjel T.H. sai õla vigastuse – tal esines õlavarre piirkonnas nahaalune verevalum. Seda, et F.R ja T.H.i vahel oli nende vahelise krundi piiril kannatanu poole jäävas aia osas F.R-ile kuuluva mururiba trimmerdamise pärast olnud eelnevalt tüli võtavad nii kannatanu, kui F.R omaks. F.R oli kannatanul keelanud sellelt maaribalt rohu niitmise, kuid kannatanu soovides oma aeda hoida korras pidas vajalikuks siiski sellelt maaribalt rohu ära niita, kuna F.R seda ise ei teinud. Kohus on seisukohal, et kannatanu T. H.i ütlused
11. mail 2009.a. toimunud sündmuste kohta on tõesed, kohtul puudub alus nendes ütlustes kahelda. Kannatanu T. H.i ütluste tõepärasust kinnitavad ka tunnistaja M. K.i ütlused, kes nägi, kuidas F.R 21.05.09.a. oli vihane, kisas ja vehkis üle oma aia kannatanu T. H.i suunas, ta nägi kuidas viimane oli kukkunud. T.H. rääkis talle pärast, et F.R oli teda toruga löönud ja ta oli selletõttu pikali kukkunud. Õhtul näitas T. H. talle oma õlga, mis oli F.R-ilt saadud löögist siniseks tõmbunud. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt nägi ta kuidas F.R oli oma aia peal ning sõimas T.H.it. T.H. on pöördunud kohe samal päeval arsti poole ja temal on fikseeritud õla vigastus. Süüdistatava F.R ütlused selle kohta, et kannatanu ründas teda trimmeriga ja ta pidi enesekaitseks raudtoru kasutama, ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud ja eelpool analüüsitud tõenditega. F.R sellekohaseid ütlusi ei kinnita ükski teine tõend peale tema enda ütluste. Asjaolu, et F.R alles järgmisel päeval arsti poole pöördudes tuvastati parema labakäe pindmised vigastused (ka marrastused), parema käe piirkonna lümfiteede põletik, ei anna alust lugeda tõendatuks, et labakäe marrastused olid põhjustatud kannatanu T. H.i tegevusest. Parema käe lümfiteede põletikul ei saa kohtu arvates olla seost sündmustega 21.05.2009.a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et F.R ütlused on ennast õigustavad ja teenivad eesmärki pääseda kriminaalvastutusest T.H.ile tekitatud kehavigastuste eest. Kohus leiab, et F.R lüües kannatanu T. H.it raudtoruga korduvalt vastu õlga ja põhjustades nende löökidega kannatanule õla vigastuse realiseeris

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tervisekahjustamisena

§ 121

tähenduses tuleb käsitelda iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervise kahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust - teo kvalifitseerimiseks

§121

järgi peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab tervisekahjustuse tekitada. Kohus on seisukohal, et F.R raudkangiga (toruga) teist isikut lüües pidi võimalikuks pidama teisele isikule 6 tervisekahjustuse põhjustamise nagu tegelikkuses ka see juhtus. Kohus leiab, et F.R kaitsja viited kannatanu omavolile F.R-iga kahe krundi piiril olevast aiast kannatanu poole jääva hooldamata aiariba niitmisel ei oma käesolevas kriminaalasjas F.R tegevusele T.H.i löömisel ja viimasele kehavigastuste tekitamisel õigusliku hinnangu andmisel tähtsust ega anna alust F.R tegevust käsitleda hädakaitsena või hädaseisundis olevana (

§-d 28,29). F.R teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

§ 32

lg1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtuistungil ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaks F.R süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmine Kohus lugedes tuvastatuks F.R tegevuses

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, leiab, et F.R on selle kuriteo toimepanemises süüdi, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. F.R-ile karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

§ 121

sanktsioonis on sätestatud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Kriminaalasjamaterjalidest nähtub, et samasuguse õigusrikkumise eest on F.R kriminaalkorras karistatud ka varem. F.R on korduvalt karistatud väärteomenetluse korras erinevate rahatrahvidega. Kõik eelnevalt kohaldatud karistused ei ole suutnud aga F.R mõjutada uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

§ 56

kohasel tuleb kohtul karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edasipidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 56

nimetatud karistuse eesmärkidest, toimepandud kuriteo iseloomust ja tehioludest ning süüdistatava teistest rahalistest kohustustest, ei ole F.R karistamine rahalise karistusega põhjendatud, teda tuleb karistada vangistusega, vangistuse pikkus võib jääda alla keskmise karistusmäära ja olla lühem prokuröri poolt taotletust. Kohus leiab, et F.R suhtes temale vangistusliku karistuse mõistmisel on kohaldatavad

§-de 74, 75 sätted kohaldamisega. Menetluskulud KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180 alusel kuulub F.R-ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult kriminaalasja numbriks märgitud 1-09-10409, õige on 1-09-14947, millise vea peab kohus põhjendatuks motiveeritud kohtuotsuses parandada. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-319 Kristel Pedassaar kohtunik