1-10-267/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20aprill 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 19.aprill 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-267 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus U.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 13.jaanuarist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.V Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav U.V (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses, erinevalt maakohtu otsuses märgitust on emakeeleks eesti keel) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord järgi Adv. Liis Toomsalu Harju Maakohtu otsus

1. jaanuarist 2010.a. U.V suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 2 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 13.jaanuari 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada U.V KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 29.09.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- vangistus 6 kuud - võrra ja liitkaristuseks U.V-le mõista 1 aasta vangistust. Tõkendiks U.V valida vahistamine ja vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata U.V kinnipidamise aeg 09.
2. kuni 10.01.2010.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 11 kuud ja 28 päeva ning karistuse kandmise alguseks lugeda
3. jaanuar 2010.a. Välja mõista U.V-lt 3262 krooni sundraha ja kaitsjatasu summas 1380 krooni riigi tuludesse. U.V mõisteti süüdi selles, et tema et tema isikuna, kes on varem toime pannud korduvalt varguseid, - 09.01.2010.a. kella 17.45 paiku Tallinna linnas xxxxxxxx xxx xx asuvast M. kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe M. E. OÜ-le kuulunud 700 ml pudeli viskit Macarturs Selekt Scoth hinnaga 149 krooni. - 09.01.2010.a. kella 18.30 paiku Tallinna linnas XXXXXXXX XXX XX asuvast M. kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe M. E. OÜ-le kuulunud 700 ml pudeli viskit Scotish Leader hinnaga 157 krooni. - 09.01.2010.a. kella 18.45 paiku Tallinna linnas XXXXXXXX XXX XX asuvast M. kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe M. E. OÜ-le kuulunud 700 ml pudeli viskit Tullamore hinnaga 199 krooni. - 09.01.2009 a kella 19.10 paiku Tallinna linnas XXXXXXXX XXX XX asuvast M. kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära M. E. OÜ-le kuulunud ühe 700 ml pudelit likööri Kongings Creme väärtusega 85,50 krooni ja ühe 750 ml pudeli vahuveini Törley Charmant hinnaga 54,90 krooni, kuid kuritegu ei õnnestunud tal tema enda tahtest sõltumata lõpule viia, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 3 - 11.01.2010 kella 12.50 paiku Tallinna linnas XXXX XXXXXX X/X asuvast V. K. T. K. toidumaailmas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil soovis võtta ära ühte AS T. K. apelsini väärtusega 8.10 krooni ja ühte pudeli viina Saaremaa hinnaga 139 krooni, kuid kuritegu ei õnnestunud tal tema enda tahtest sõltumata lõpule viia, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav vaidlustab esitatud apellatsioonis temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Ta on nõus, et kohaldatud on KarS prg. 65 lg 2 sätteid, kuid liitkaristusega ei nõustu ja peab seda liiga pikaks. Samas teavitab kohut, et on ka ÜKT tundide tegemise võimalus, mis oleks tema arvates ka riigile tulutoovam. Erilist rõhku osutab aga apellant maakohtu otsuse sissejuhatavas osas eksitavale teabele, mille kohaselt on tema emakeeleks vene keel. Selline informatsioon kohtuotsuses riivab tema kodanikuuhkust ja solvab teda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Mis puudutab süüdistatava poolt apellatsioonis märgitud viga maakohtu otsuses toodud süüdistatava ankeetandmetes ja nimelt seda, et tema tegelikult emakeeleks on eesti keel, siis selles osas tegi apellatsioonikohus käesoleva otsuse sissejuhatavas osas muudatuse ning see asjaolu ei mõjuta mingilgi määral maakohtu otsuse seaduslikkust. Tegemist on tehnilise veaga, mis ei ole mõjutanud süüdistatava poolt vaidlustatud karistust , seda enam, et maakohtu istungil toimus menetlus süüdistatava emakeeles e. eesti keeles. Kohtukolleegiumi seisukohast ei ole ka mingit alust rääkida vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistuse rangusest. U.V-le mõisteti 5 varguseepisoodi eest 9 kuud vangistust, mida vähendati 3 kuu võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks nimetatud arvu varguseepisoodide eest on 6 kuud. Sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäär on 1 kuu ja seda võib mõista juba 1 kuriteoepisoodi eest. Seega sisuliselt on süüdistatavale mõistetud iga kuriteoepisoodi eest sanktsiooni vangistuse alammäärale ligilähedane karistus ja seda arvestades fakti, et U.V on 13-ndat korda kohtu all ja et ta pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodu viitab üheselt sellele, et süüdistatav ei ole teinud mingeid järeldusi temale varasemalt mõistetud karistustest. Seega puudub kohtukolleegiumi arvates alus vähendada vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest süüdistatavale mõistetud niigi leebet karistust. Ka ei 4 saa kohtukolleegiumi arvates kõne alla tulla süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. U.V on varem korduvalt karistatud ja sealjuures korduvalt ka kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise ja narkootiliste ainete käitlemise eest. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude puhul oli kõigis viies kuriteoepisoodis varguse esemeks alkohol ning kuriteod on U.V toime pannud alkoholijoobes. Kõik eeltoodu iseloomustab teda kui isikut, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes. Mingeid järeldusi ei ole süüdistatav teinud temale mõistetud karistustest. U.V pani uued kuriteod toime temale eelneva kohtuotsusega määratud katseajal. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades U.V isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks , et U.V alkoholijoobes jälle kuritegusid toime ei pane. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 13.jaanuarist 2010.a. U.V suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Igor Amann