järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.K
järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.
o. 03.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada H.K kinnipidamisest, s.o. alates 11.03.2010.a. . Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, 179, § 180 lg 3 alusel välja mõista H.K-lt riigituludesse: − II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1000 krooni, ülejäänud osas, s.o. 5525 krooni osas jätta sundraha riigi kanda; − määratud kaitsjale makstud tasu summas 1000 krooni, ülejäänud osas, s.o. osas 2900 krooni jätta kaitsjatasu riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-3576, H.K ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisega seoses, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 11.05.2010.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS H.K süüdistatakse selles, et tema, katseaja jooksul, 20.06.2009.a kella 03.30 ajal Tallinnas, Xxxkorteris lõi tüli käigus VP rusikaga kolm korda vastu pead ja seejärel ühe korra rusikaga vastu õlga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti tema, 05.09.2009.a kella 04.00 ajal Tallinnas, Xxx korteris lõi VP korduvalt kitarrikaelaga, tabades vastu vasaku jala reit, paremat õlga, vasakut käsivart. Kannatanu tundis H.K löökide tõttu füüsilist valu ning sai kehavigastusi: mõlemal alajäsemel mitmed hematoomid, paremal õlal hematoom. Seega H.K pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule Veronika Pikkas’ele tekitati füüsilist ja moraalset kahju. Tsiviilhagi kohtueelsel uurimisel kannatanu ei esitanud. Asitõendid: puuduvad H.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.K karistuseks
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2-kuuline vangistus.
lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise, 03.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 8 kuu vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel 2 tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses aeg ning arvestada karistuse kandmise algust tema kinnipidamisest. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava H.K süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et H.K tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 3, kuna tegemist on invaliidsuspensionit saav kinnipeetavaga ning tal on minimaalsed sissetulekud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, isiku tervislik seisund on tõendatud, arvestades varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta osa kohtukulusid riigi kanda. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.