← Eesti

1-10-6330/3

Obsah (6)§ 202§ 423§ 179§ 175§ 224§ 180

Kriminaalasi nr 1-10-6330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 mai 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6330 (09260103878) Kohtunik Liivi L

§ 202lg 6 alusel arvata karistusest maha Z.S-i poolt vabatahtlikult riigituludesse tasutud 600 (kuussada) krooni. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata Z.S-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 6 (kuus) kuu jooksul, kohustades Z.S tasuma mõistetud rahalise karistuse katteks igakuiselt 14. kuupäevaks vähemalt 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 2010.a juunikuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse (6000 krooni) 1

(3)tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber
  2. Sisse nõuda Z.S-ilt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulud: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljundustasu 37 (kolmkümmend seitse) krooni 80 senti.

§ 423

ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul, kohustades Z.S tasuma menetluskulude katteks igakuiselt 14. kuupäevaks vähemalt 581 (viissada kaheksakümmend üks) krooni 90 senti kuus alates 2010.a juunikuust kuni kogu menetluskulude summa (6982,80 krooni) tasumiseni. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.S süüdistatakse selles, et tema 30.08.2009.a kella 05.30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxmaakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtrepikojas pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et tõukas alaealist xxxxxxxxxxxxxxxxxjõuga vastu trepikoja seina, haaras juustest ning tiris kannatanut juustest, kriipis küüntega kannatanu nägu, seejärel tõmbas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxettepoole ja lõi kannatanule ühel korral põlvega rindkeresse ning vähemalt kolmel-neljal korral põlvega näkku, millise tahtliku õigusvastase teoga tekitas kannatanule füüsilist valu, hingamisraskuse ja tervisekahjustused nahamarrastused põskedele, alahuule seesmise vigastuse, pähe 3 muhku - otsmikule ja kuklasse, verevalumid vasakule õlavarrele ja vasakule kintsule. Seega Z.S, pannes toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Z.S KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 66 krooni, s.o. 6600 krooni riigituludesse. Z.S on vabatahtlikult riigi tuludesse tasunud 600 krooni, mis vastavalt

§ 202lg6 arvestatakse karistuse mõistmisel karistusest maha. Kar

S § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustades Z.S tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 14. kuupäevaks vähemalt 1000 krooni kuus alates 14.06.2010.a. kuni kogu mõistetud rahalise karistuse (6000 krooni) tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. 2

(3)Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.S-i puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades Z.S süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 66 lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat.

§ 179

lg 1 p 2 alusel kuulub Z.S-ilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (6525 krooni). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 175lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu.

Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Z.S-ile riigi õigusabi vandeadvokaat Karl Saavo. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 420 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on

§ 175lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu.

Kaitsjale on

§ 224alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia.

Selle tegemise kulud 37,80 krooni on

§ 175lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu.

Vastavalt

§ 180lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Z.S esitas taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks kuni ühe aasta võrra. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada

§ 423

ja 424 sätteid ning rahuldada taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus lähtub otsuse tegemisel

§-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 423, 424. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.