Obsah (5)

§ 424§ 65§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-8133 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi XXXXXXX XXX X-XX, Tartu; isikukood: varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda: 01.11.2002 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi 1 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks kuuks; 10.03.2004 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 2 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel 3 kuud vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 05.07.2006 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 6kuulise vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 2-aastase katseajaga ja lisakaristusega rahaline karistus 100 päevamäära, so 5000 krooni; 31.10.2006 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega ja lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks; tõkend: elukohast lahkumise keeld 1 Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.T

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui O.T ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta O.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. septembril
2. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista O.T-lt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 2000 (kaks tuhat) krooni ja määratud kaitsjale makstud 950 (üheksasada viiskümmend) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 5 (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on O.T kohustatud tasuma igakuiselt 590 (viissada üheksakümmend) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon 1 p 1 sellega, O.T süüdistatakse selles, et tema rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 et juhtis alkoholijoobe seisundis 04.06.2010 kella 21.40 paiku Tartu linnas Kaunase puiestee tänaval mootorsõidukit Audi 80 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaheksa kuud vangistust. Lähtudes

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus O.T suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.T ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. O.T tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. 3 Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 700 krooni ja kohtumenetluses 250 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. O.T on töövõimetuspensionär ( töövõimekaotus 80%). Tema ainsaks sissetulekuks on pension 3065 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine O.T-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast 2000 krooni. Ka vähendatud menetluskulude tasumine käib O.T-le üle jõu, mistõttu tuleb määrata nende tasumine ositi viiele kuule igakuise maksena 590 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 4