järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust, millest
lg 2 alusel kuulus koheselt kandmisele 1 aasta vangistust; 3 aastat vangistust mõisteti
lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 24.10.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.B tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta A.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ja vangla iseloomustusest nähtub, et A.B on väga tugevas narkosõltuvuses. Ta on alates 17-eluaastast tarvitanud süstemaatiliselt igapäevaselt narkootikume. Teda on karistatud 4 korral kriminaalkorras, kahel korral on saanud vanglakaristuse. 2008. a on teda karistatud vanglas karistuse kandmise ajal narkootikumide tarvitamise eest. Lisaks on teda karistatud distsiplinaarkorras ja seda ka ajal, kui oli juba esitatud taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks. Eelnev näitab, et isik ei ole hakanud õiguskuulekalt käituma, ta ei suuda ka vanglas täita reegleid. Kuigi pere toetus on olemas ja ta võetakse elukohta elama, isa ja vennad toetavad materiaalselt, nähtub hooldaja arvamusest, et pereliikmed ei ole kindlad A.B seaduskuuleka käitumise osas, vaid kardavad, et ta hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Kaitsja leiab, et esinevad sisulised alused A.B vabastamiseks: tal on elukoht ema juures. Tal ei ole küll veel kindlat tööpakkumist, kuid tal on keevitaja elukutse olemas. A.B on kavas end töötuna arvele võtta ja töö leida. Süüdimõistetu on vangistuses läbinud programme, et vabaneda narkosõltuvusest - Convictus, 12 sammu. Ta on tundnud huvi ka selle vastu, et vabaduses läbida rehabilitatsiooni. Ja saab sinna pöörduda ka pärast elektroonilise järelevalve lõppemist. A.B kahetseb oma varasemat kuritegelikku käitumist, ta on kindel, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on nõus võtma erinevaid lisakohustusi. Oluline on tema lähedaste toetus. Isa soovib tasuda rehabilitatsioonikeskuses olemise kulud ja vend on nõus võtma kohustuse materiaalselt toetada venda, seni kuni A.B saab tööle. A.B ise soovib vabaneda koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ta selgitab, et on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides, et loobuda narkootikumide tarvitamisest ja soovib seda jätkata ka vabaduses olles. Ta on uurinud võimalust asuda elama rehabilitatsioonitallu ja selleks ka nõusoleku saanud. Kõik lähedased on avaldanud valmidust teda toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt. A.B kahetseb seni toimunut ja lubab, et enam see ei kordu. Tema suhtumine ellu on muutnud, elu narkootikumidega on ära tüüdanud. Ta saab aru, et rehabilitatsioonitalus ei saa tema suhtes elektroonilist järelevalvet teostada, kuid leiab, et võiks sinna minna peale selle tähtaja lõppu või siis olla enne ära rehabilitatsioonitalus ja sealt tulles alluda täiendavalt elektroonilisele valvele kohtu poolt määratud tähtajaks. Ta on nõus alluma kõige rangematele kontrollnõuetele. 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
A.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et A.B on vangistuse ajal väidetavalt teinud järeldused enda varasema käitumise osas ja otsustanud edasi elada seaduskuulekalt ja narkootikumidest vabana. Selleks on ta astunud ka esimesi samme – osalenud vangistuses erinevates programmides ja avaldanud valmidust sellega jätkata ka vabaduses. Ta on välja selgitanud võimalused, mis tal vabaduses oleks enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, mis näitab, et isiku tahe muutuda on tõsine. Vabaduses on tal lähedaste tugev toetus. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et A.B on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta oli peale vangistuse osalist ärakandmist allutatud käitumiskontrollile, kuid pani määratud katseajal toime uued kuriteod, mille järel karistati uuesti vangistusega. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest, mille ta pani toime viimase otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal vangistuses. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja kaks kehtivat karistust on alles käesoleva aasta augustist, s.o ajast kui käis juba ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlus. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest ka tegelikult vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt puudub alus A.B ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu jõupingutused tegelemaks ka vabaduses edasi enda narkosõltuvusega kasutades selleks rehabilitatsioonitalu võimalusi ja lähedaste tugevat toetust, saavad realiseeruda veel ka hiljem, kui kohus lahendab küsimust tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilist järelevalvet kohaldamata. Selleks, et kohus saaks otsustada, et vabastamine on võimalik, peaks süüdimõistetu eelnevalt ka enda käitumisega vangistuses tõestama, et tema soov paraneda pole paljasõnaline. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.