Obsah (12)

§ 189§ 254§ 251§ 310§ 180§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 408§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-9732 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s. o 10 000 (kümme tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata J.J-ile mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1 000 (üks tuhat) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2010 a novembri kuust; tühistada J.J-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Mikk P. tsiviilhagi ning välja mõista J.J-ilt 50 (viiskümmend) krooni Mikk P. kasuks; 2.2 välja mõista J.J-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 900 (üheksasada) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 54 (viiskümmend neli) krooni ja 30 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 479 krooni 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.4 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 900 (üheksasada) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-9732“); 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-9732“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4

§ 254

lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.J toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et 1) tema
2. aprillil 2010 õhtupoolikul Viljandi linnas Tartu tänava ääres, kino juures pargis läks kallale Mikk P.ele ja peksis teda rusikatega näkku. J.J lõpetas kannatanu peksmise Keir Saukase poolt vahelesekkumise tõttu 2)
3. aprillil 2010 õhtupoolikul Viljandi linnas lauluväljaku lähedal kõnniteel läks teistkordselt Mikk P.le kallale ja lõi teda rusikaga näkku ning jalaga käe-ja õla piirkonda.
4. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses J.J-i süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära, s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi, kohustades J.J maksma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul iga kuu 1 000 krooni.
5. Kohtuliku uurimise tulemused 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud

§ 251

lg-s 1, mille kohaselt teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. J.J tuleb käskmenetluses KarS 121 järgi süüdi tunnistada. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt prokuratuuri taotlusele. 3.
2. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. 2 Mikk P. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 50 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista J.J-ilt 50 (viiskümmend) krooni Mikk P. kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 6 525 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 900 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 54 krooni 30 senti. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 900 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 54 krooni ja 30 senti riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Toomas Lillsaar Kohtunik 3