4-10-2892/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2010. a. Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2892 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi I.O, isikukood xxx, elukoht xxxx xxx xxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx, kaebus LõunaPrefektuuri korrakaitsebürooVõru politseijaoskonna ülemkonstaabli 31.08.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220992636925 peale. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 3, 132 lg 1 kohus otsustas: jätta Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna ülemkonstaabli 31.08.2010.a. kiirmenetluse otsus nr 10220992636925 , millega I.O karistati Liiklusseaduse § 74 35 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühiku s.o 420 (neljasaja kahekümne) kroonise rahatrahviga muutmata. I.O kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsuste sisu LõunaPrefektuuri korrakaitsebürooVõru politseijaoskonna ülemkonstaabli 31.08.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220992636925 karistati I.O selle eest, et eiras Liikluseeskirja § 127 nõudeid , juhtides 31.augustil 2010.a. kella 01:50 ajal Võru linnas Jüri tänaval AS-le Hansaliising Eesti kuuluvat mootorsõidukit xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx 35 xxx, millel puudus nähtaval kohal taga esmase juhi-algaja juhi tunnusmärk, Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel 7 trahviühiku suuruse s.o 420 kroonise rahatrahviga. Menetlusaluse isiku kaebuse sisu 03.09.2010.a. Tartu Maakohtusse ( Võru kohtumaja) saabunud kaebuses palub I.O vähendada talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi summat, kuna tal ei ole püsivat sissetulekut. Kaebuse esitaja kaitsjat ja kohtuistungil osaleda ei soovi . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule leiab kohtuväline menetleja, et I.O-le ei ole määratud maksimumkaristust, kuigi menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, karistus on määratud proportsioonis menetlusaluse isiku teoga. Kohtuväline menetleja leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et I.O süü LE § 127 nõuete rikkumises, mille kohaselt esmase või piiratud juhtimisõigusega juhi sõidukil peab olema algaja juhi tunnusmärk, on tõendatud kiirmenetluse asjaoluga, et I.O-le on väljastatud esmane juhiluba seerianumbriga xxxxxxxx ning menetlusaluse isiku ütlustega (vt toimik lk 2), et algaja juhi tunnusmärk ehk vahtraleht on ära kukkunud. Kohtuvälise menetleja poolt on I.O käitumine õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 74 35 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741 -74 27 , 74 30 – 74 32 või 74 64 sätestatud väärteokoosseis. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 35 Liiklusseaduse § 74 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 3000 krooni. I.O on karistatud 7 trahviühiku suuruse s.o miinimumlähedase ( vastavalt KarS § 47 lg-s 1 sätestatule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) karistusmääraga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise 2