Kohtuvälise menetleja esindaja Ahti Visipert leidis kohtuvaidluses, et P.D-le süüks pandud tegu on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusega, S. Sihi ütlustega ja väljavõttega üleandmisraamatust. P.D ei eita ka ise, et ta lõhkus seda seina, tõepoolest on raske tuvastada kui palju ta lõhkus seda. P.D on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemises ja temale mõistetud rahatrahvid ei ole avaldanud mõju tegudest loobumiseks ja kohtuväline menetleja taotleb karistamist 10 päeva arestiga, Menetlusalune isik P.D leidis kohtuvaidluses, et kuna pole tõendatud, et tema lõhkus, siis miks teisi ei ole kohtusse toodud, kes on ka seal lõhkunud. Ei ole tõendatud kui suure osa tema lõhkus, siis ei saa teda selles üldse süüdistada. Tõendeid peale nende oma ütluste ei ole ja kuna nad on üks punt, siis ei ole tõendid objektiivsed. Ja nad puterdasid ka palju. See näitab, et nad ei ole ise ka kursis ja neil ei ole ülevaadet, mis seal toimus, teab selgelt, mida on lõhkunud, aga nemad räägivad, mida nad on kokku leppinud või midagi sellist. Võib–olla tema lõhkumisega seda krohvi üldse ei kukkunud, võib–olla mõne teise laamendajaga kukkus seda. Lõhkumise võib kellele iganes kaela määrida, kes sinna kambrisse satub ju. Kohtus uuritud tõendid P.D andis kohtus ütlusi, et mingil määral tunnistab süüdi, aga ei ole nõus, et saavad kindlalt väita, et just tema tekitas kahju 1000 krooni ulatuses. Keegi enne seda oli juba tublisti lõhkunud. Kes kõige rohkem närvidele käib, see toodi kohtusse. Mingil määral jah lõhkus, seal seinas oli mingi auk ja tõmbas mingeid tükke sealt. Kipsi tükke vist tõmbas. Rohkem ei võtnud midagi ära. Lõhkumine toimus mitmes kohas, üks oli seal ees ahvipuuris, teine oli seal kainenemise ruumis. Seal ees, sealt tõmbas krohvi. See on see ees ahvipuur - nad tahavad väita, et tema oli kõik selle sealt ära võtnud. Siit ülevalt, kus oli lõhutud kipsplaat, sealt tema seda ei teinud, sealt kus on noolega näidatud ( foto nr 2 tl 8). Võttis sealt tala alt, kus auk on. Uksepiida küljest võis küll tükke võtta. Foto nr 3- tema sealt ühtki tükki ei võtnud. Foto nr 4- seal oli mingi auk ja sealt äärest võttis mõned tükid. Ukseliistu ei lõhkunud. Foto nr 5- tema võttis WC poti juurest vahtplasti, seina ei lõhkunud kainestuskambris. Krohvi seina küljest ei võtnud. Kõik, mis seina küljest võttis, kõik kambrist ka välja loopis. Kainestuskambris oli kivisein, sealt ei ole võimalik võtta seinaküljes krohvi, kus ei olegi krohvi. Miks seda vahtplasti hunnikut ja prahti ei ole pildistatud. Kui ühe väikese tüki viskab vastu maad, siis see lendabki tükkideks. Tunnistaja Helmuth Kaljo andis kohtus ütlusi, et arestikambri seisukordadega on tuttav, kuna hooldab kinnisvara. Võis olla 06.august, tuli tema juurde arestikambri vanem Sulev Siht, et kainenemiskambris on lõhutud uksepiitade ümbert maha krohv ja ajutise kinnipidamise ruumis on lõhutud ukse koha peal – küprokplaadi sees oli löödud augud. Käis ise vaatamas neid kambreid. Nägi seda, et kolme tunni ruumis oli küprokplaat katki tehtud ja kainestuskambris oli põrandal hunnik krohvi ja kuna seal on metalluksed koos ukseraamidega ja krohv oli lihtsalt maha löödud sealt ja paljas ukseraam paistis seal, seina ja raami vahel oli umbes 20 cm tühimik ja krohv oli põrandal. Ega mujal ei käinud vaatamas ka. Kainestuskambris oli sodi maas. Kui kambris vaatamas käis, siis isikud seal sees ei olnud. Kambrite seisund enne seda - seal võis ennegi vigastusi olla, kambrid olid väga halvas seisukorras, seal on ka varem plaate maha kistud ja kambri seisukorda 2 rikutud. Kuni sinnani ei tea, ei ole öeldud, et oli midagi lõhutud, tavaliselt kui midagi toimub, siis on vaatama kutsutud ja peab hea seisma, et taastada kasvõi sellisel määral, et kambris oleks võimeline olema inimene. Nüüdseks need vigastused on parandatud, mõlemas ruumis. Tl 8 foto 2 – ajutise kinnipidamise kambri uks - siin üleval ukse kohal on see küprokplaat, et see plaat on katki, nurk on lõhutud, kutsuti sel päeval kui öeldi, et üks näitsik oli selles ruumis ja lõhkus ruumi seina. Tl 9, foto 3 – see on ka ajutise kinnipidamise ruum, foto 4- see peaks ka olema sama ruum, ainult suurem pilt ja nurk on katki. Foto 3 ja foto 4 on ühest samas kambrist. Kaks erinevat nurka on rikutud. Foto 5 lk 10 – kainenemisruum - need vigastused, mis paremalt eemal paistavad, seinte rikkumised, on ennem olnud, ukseäär, kus metallpiit on, sealt 20 cm ulatuses rikuti seda kohta uksepiida lähedalt. Otseselt kambrites valvekaameraid ei ole. On koridori peal. Ei salvestata, see on jälgimiseks ja pilt jookseb otse koridori, kaamerad jälgivad arestimaja koridore. Tl 11 on näha ustepaled. Tl 13- arve –punkti 1 all see rikutud osa, mis oli kainenemiskambris ja ajutise kinnipidamise ruumis - need on parandatud ja see on arve selle eest. Krohvimine sisaldab ainult uksepalede krohvimist ja teises ruumis pandi ainult tükk plaati. See, mis tööde nimekirjas punasega on tõmmatud, puudutab ainult selle päeva sündmusi ja seda osa. Kuna menetleja eraldi ei nõudnud tööde väljatoomist detailselt, siis seal arvel on kaks tööd ühe rea peal. Kui vahetused vahetuvad, kambrite olukorra kontrollimine - eeskirjade järgi vahetuste üleandmisel peab kontrollima kambreid, arvab, et seda ka tehakse, sest žurnaali peab märkima sisse millised puudused on ilmnenud, et kas olmetehnika ei tööta, kas on midagi lõhutud. Sealt saab selle konkreetse päeva kohta žurnaalist vaadata. Arvab, et koristaja käib iga päev kambrit koristamas, väljaarvatud nädalavahetusel. Tunnistaja Rooland Kaev andis kohtus järgmisi ütlusi. P.D toodi 06.08.2010 öösel, ei oska öelda, mis kellaaeg see oli. Hakkas jalgadega taguma, kuskilt sai ta kätte kipsplaati, selle loopis ta tema ruumi põrandale laiali, jalgadega tagus võreust, siis tuli lahti krohv. Terve tema laud oli täis, ruumi põrand oli täis krohvi- see ei juhtu ühe loopimisega. Krohvipragude taha sai näpud ja mis kätte sai, loopis ka põrandale laiali. Käis korduvalt P.D keelamas, kasu sellest ei olnud, lärm läks suuremaks ja siis tõusid teised ka üles. Siis ta nõudis suitsu, suitsu ei saanud. Asi päädis sellega, et helistas korrapidajale, et on vaja panna teise kambrisse, paigutasid ümber. Alguses oli P.D ajutise kinnipidamise kambris - kolme tunni ruumis, siis paigutasid teise kambrisse. Korrapidaja soovitas P.D maha rahustada, aga kuna see ei õnnestunud, siis, oli vaja ta ümber paigutada. Ja seal kainestuskambris on ka krohvitud, seal on ka praod sees kuna seal ei ole remonti tehtud, sinna sai ka näpud taha ja hakkas krohvitükke läbi jälgimisava, mis on mõõtmetega – tikutopsi suurune - sealt hakkas krohvi välja loopima. Seal olid ka krohvitükid ja seinas ühes kohas oli makroflelksi ja seda ka loopis välja. Asi kestis kinnipidamisest kuni hommikul poole seitsmeni, siis ta jäi magama. Esimesest kambrist loopis välja kipsplaati. Kogu selle aja, mis P.D seal kambris oli, loopis ta sodi välja. Keelas mitu korda, et ei ole vaja lõhkuda. Kui tööle läheb, siis toimub kambrite väline ülevaatus, et kus soditud on, kas on kusagil lõhutud. Ainult ajutise kinnipidamise ruumi vaatas üle vahetuse vastuvõtmisel, ei mäleta, kas teist kambrit üle vaatas. Esimeses kambris oli lõhutud kipsplaati - ei oska öelda kui palju, krohv oli tulnud lengi küljest lahti ja see krohv oli alla tulnud ja see kõik oli seal maas. Teise kambri vigastusi ei näinud, vahetus lõppes ära, vaatasid ainult toiduluugist. Teise kambri esise koristas kella kaheksa ajal, enne vahetuse lõppu, mis on pool 9. Sodi koristas harjaga ära, laualt ja põrandalt - selle sodi, mille P.D oli kambrist välja loopinud ja ka sealt kainestuskambri eest. Kühvli ja harjaga - kaks kühvlitäit. Pilti ei teinud nendest sodidest. Esimesest kambrist loopis välja krohvi tükke ja kipsplaadi tükke ja teisest kambrist makrofleksi ja krohvi tükke. Kui P.D kainestuskambrisse paigutas, siis oli põrand puhas. Ukseääri ei vaadanud. Maas kusagil sodi ei olnud. Kambri põrand oli puhas ja lavats oli ka puhas. Fotol nr 3 üleval olevat auku enne ei olnud. 3 Korrapidamise üleandmise raamatut iga vahetus täidavad seda, sinna on kirjutatud arestikambri tehniline seisukord. Tunnistaja Sulev Siht andis kohtus ütlusi, et tema oli selle asja menetleja. 06.08.2010 - koostas protokolli ja kuulas tunnistajana üle Rooland Kaevu ja tegi sündmuskoha vaatluse. Hommikul tööle tulles teatas R. Kaev, et kambrid on ära lõhutud, vaatas asja üle ja oligi. Kahes kambris oli. Üks kamber - seal oli ülevalt kipsplaat puruks ja teisest kambrist uksepiida juurest ülevalt ja alt oli krohv ära kukkunud. Kui sündmuskoha vaatlust tegi, siis olid kambrid juba ära koristatud, aga teises kambris lavatsi all oli väiksemaid krohvitükke, aga põhimõtteliselt oli puhtaks tehtud selleks ajaks. Kohus uuris ka järgmisis kirjalikke tõendeid: Tl 7-11 on sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus on pildistatud arestikambrites toimunud lõhkumise tagajärjed, Tl 13 on OÜ Rektaron arve, millelt on näha, et Haapsalu Lossiplats 4 arestimajas on tehtud remonttööna - kainestuskambris ukspalede krohvimine, mis on koos käibemaksuga maksma läinud 1056 krooni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kohtus uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud P.D poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine 06.08.2010 – Haapsalu arestikambri ajutise kinnipidamise ruumi ja arestikambri teise kambri lõhkumine. P.D tunnistas kohtus, et lõhkus mõlemas ruumis, kuid mitte nii palju, kui väärteoprotokollis kirjas. Leidis, et talle püütakse süüks arvata ka teiste poolt toime pandud lõhkumisi. Kohus leiab, et P.D ütlused ei ole järjepidevad ja on ilmselgelt ennastõigustavad. Kord tunnistab, et võttis krohvi, siis avaldab arvamust, et ükskõik kelle lõhkumise tagajärjel võisid need kahjustused tekkida. Samuti väidab, et korrapidaja ruumi põrand ja laud võisid prahiseks minna kui ühel korral sodi kambrist välja viskas, suur tükk võis tükkideks pudeneda. Siis väidab, et võttis mõned tükid ja kõik, mis kätte sai, kõik ka kambrist välja loopis. P.D leiab, et kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad on kõik üks punt. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistajad töötavad koos, iseenesest ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ei esine vastuolusid, miks annaks alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Mõningad erisused sündmuskoha kirjeldustest tulenevad aga ilmselgelt sellest, et tunnistajad on sündmuskohta sattunud eri aegadel ja seetõttu on ka erinev pilt, mis neile seal avanes. Tunnistajate ütlused on kooskõlas ka uuritud kirjaliku tõendiga – sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kõikide tunnistajate ütlustest ilmneb, et kahjustused, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, on tekkinud just 06.08.2010 P.D tegevuse tagajärjel. Tunnistajad on tööalaselt pidevalt kursis arestimaja kambrite seisukorraga ja selgitasid, kuidas fikseeritakse, kui arestimaja kambrites mingi kahjustamine või isegi pirni vahetamine toimub. Kambrite lõhkumine 06.08.2010 just P.D poolt on fikseeritud arestimaja raamatus sel päeval tööl olnud R.Kaev poolt. R.Kaev oli isikuks, kes sel päeval ise arestimaja korrapidajana tööl oli ja sündmust vahetult pealt nägi. Kohus leiab, et eelkõige just tunnistaja R.Kaev ütlused kinnitavad P.D poolt väärteo toimepanemist ulatuses, mis on kirjeldatud väärteoprotokollis. R.Kaev kinnitas, et P.D lõhkus kambreid pikema aja jooksul ja kõik, millele ta näpud taha sai, loopis ka kambritest välja. Seega oli R.Kaevul võimalus juba seeläbi näha lõhkumise ulatust. R.Kaev kinnitas, et P.D loobis ajutise kinnipidamise kambrist välja krohvi ja kipsplaadi tükke, milline sodi kattis tema tööruumi põranda ja töölaua. See asjaolu näitab ka, et P.D ütlused ei ole usaldusväärsed, sest mõne üksiku tüki loopimine ei tekita sodi hulgal, mis kataks põranda. Samuti kinnitavad P.D poolt kambrite lõhkumist väljavõte arestimaja raamatust ja tunnistaja H.Kaljo ütlused. Tunnistaja H.Kaljo kinnitas, et tavaliselt, kui arestikambrites mingi lõhkumine toimub, siis kutsutakse vaatama, sest tema peab tagama, et arestikamber oleks seisundis, et seal saaks inimene sees olla. Ka 06.08.20101 kutsuti teda arestikambreid vaatama ja tunnistaja kinnitas, et kahjustused olid sellised nagu sündmuskoha vaatlusprotokollis näha. 4 Kohus leiab, et seinte lõhkumisega rikkus P.D Lääne Politseiprefektuuri vara ja tekitas Lääne Politseiprefektuurile kahju summas 1056 krooni. Vastavalt tl 13 olevale arvele ja tunnistaja H.Kaljo ütlustele on 1056 krooni tasutud just remonttööde eest, mis olid vajalikud P.D poolt tekitatud kahjustuste likvideerimiseks. Seega ei tekitanud P.D Lääne Prefektuurile vara kahjustamisega olulist kahju (vastavalt Karistusseadusitku rakendamise seaduse § 8 p 1).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
sätestab kuriteona võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
lg 1 sätestab väärteona varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ja lõike 2 kohaselt
lg 1 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel
Lähtudes eeltoodust asjaoludest ja seadusesätetest leiab kohus, et P.D on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, milline süüteokoosseis on sätestatud
, kuid mis
lg 2 alusel tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi väärteona, kuna süüteoga ei ole P.D tekitanud Lääne Prefektuurile olulist kahju. Kohus leiab, et P.D pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. P.D, tõmmates arestimaja kambrite seintelt lahti kattematerjali, teadis, et ta sellega lõhub Haapsalu arestimaja kambrite seinu. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et P.D tegu vastab
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Karistus
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele on P.D alates 2003.aastast karistatud 31-l korral, 30 neist on olnud väärteod – enamus avaliku korra rikkumised ja Alkoholiseaduse rikkumised. P.D on karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Enamus rahatrahve on tasumata, osa tasumata trahvidest on asendatud arestiga. Kohus leiab, et P.D karistusregister näitab ilmekalt, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja P.D jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et P.D tegevus 06.08.2010 Lääne Prefektuuri arestimajas oli järjekindel ja pikaajaline, P.D lõhkus tahtlikult kahte kambrit. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et P.D tuleb tõepoolest karistada vääreo eest mõistetava võimaliku raskeima karistuse – arestiga. P.D on eelnevalt karistatud arestiga 3 päeva 2003.aasatal ja hiljem on ta kandnud lühiajalisi asendusareste pikkusega 1-2 päeva. Lähtudes
sätestatud karistuse mõistmise alustest, leiab kohus, et käesoleva väärteo eest tuleb P.D karistada arestiga 10 päeva. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.D tuleb süüdi tunnistada
5 Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 136 lg 1, 137 lg 1, 3,
§-dest 56 lg 1, §203, § 218 lg 1, 2. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.