← Eesti

1-10-12616/6

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja nr 1-10-12616 (10230108730) Otsuse kuupäev 27.oktoobril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann

§ 238lg 2 ja Kar

S § 69 lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 78 tundi, tähtajaga 6 kuud, ÜKT tunnid tehtud väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.U Kar

S § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.05.2010.-30.05.2010. ( 2 päeva) lugeda karistusaja hulka. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus (1 kuud ja 28 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 116 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 5 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4,6,7 ning KarS § 74 alusel allutada M.U üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal peab M.U järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas aadressil: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Katseaja alguseks lugeda 27.10.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

§ 180

lg 3 alusel välja mõista M.U-lt (ik xxx, elukoht: xxx riigituludesse sundraha 6525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1500,- krooni jätta riigi kanda. M.U tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „M.U, 1-10-12616, sundraha“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK 2 M.U on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on 09.03.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 266 lg 1 järgi, taas 29.05.2010 kella 15:00 paiku tungis valdaja SEAS tahte vastaselt ebaseaduslikult nende Tallinna linnas asuvale territooriumile ning sellel territooriumil asuvasse seisvasse mootorsõidukisse IVECO 100E18 reg.nr. xxx. Seega pani M.U oma tahtliku tegevusega toime vähemalt teistkordselt, valdaja tahte vastase võõrasse sõidukisse ja piirdega alale tungimise, so KarS 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.U esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 27.10.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.U, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et katseaeg kulges tal rahuldavalt, kõik ÜKT tunnid on tehtud, käesoleval ajal ta ei tööta, nõus veel kord tegema ÜKT-d. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.U ´i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.U ´i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.16 - 19), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 29.05.2010.a. oli Peterburi tanklas, kus tangitakse autobusse. Ta ostis tanklast õlut ning nägi parklat müügilolevate veoautodega. Parklas läks ta veoauto Iveco juurde ning proovi avada juhipoolset ust, kuid see ei avanenud. Kõrvalistuja uks ei olnud lukus. Ta ronis salongi ning nägi auto juurde jooksmas meesterahvast. Meesterahvas haaras temast kinni ja teatas, et seal ei tohi viibida. Teda peeti kinni ja anti politseile üle. Tema midagi halba teha ei tahtnud, tahtis lihtsalt autosid vaadata. Ka: • Kannatanu Janno Salumets´a ülekuulamise protokoll, 29.05.2010.a. kell 15:08 tungis meesterahvas mootorsõidukisse IVECO 100E18 reg.nr xxx, mis oli pargitud SEAS territooriumile. Varastatud ega lõhutud midagi ei olnud. Antud noormees tungis omavoliliselt sisse sõidukisse ning nende firma töötaja TV nägi seda ja jooksis sõiduki juurde ja tahtis isikut kinni pidada, kuid noormees jooksis ära. TV jooksis noormehele järele, kuid KKja EApidasid isiku kinni. (tl 2,3); • Tunnistaja TV ´i ütlused, 29.05.2010.a. kella 15:00 paiku oli töö XXX. ta läks hoone teisel korrusel asuvasse kohvikusse ning kohviku aknast märkas, et territooriumile tuli noormees, kelle käitumine oli kahtlane. №ormees istus ühe veoauto kabiinis (oli juhi kohapeal püsti ja tegi midagi). Kui ta jõudis veoauto Iveco juurde nägi, et noormees teeb midagi esipaneeliga. Ta ütles noormehele, et ta avaks juhipoolse ukse. №ormehel see ei õnnestunud ning ta läks kõrvalistuja ukse juurde. Talle tundus, et noormees oli mingis joobes. Tema helistas EA, et ta politseile helistaks. Kui ta hakkas telefoni võtma, siis noormees trügis veoautost välja ning jooksis mööda muruplatsi Peterburi tee poole. Noormehe pidas kinni KKja EA. Veoautol mingeid vigastusi ei olnud. Salongist oli ainult automaki esipaneel ära võetud. (tl. 4-6); • Tunnistaja KK ütlused, 29.05.2010.a. oli tööl XXXSEAS territooriumil. Ta hakkas 3 koju minema, kui nägi kuidas TVhoidis kedagi Iveco sõiduautos kinni ja see mees, keda kinni hoiti pääses minema ja hakkas jooksma ja jooksis väravatest välja. Tema tuli autost välja ja jooksis meesterahvale järgi, kuna arvas, et tegemist võib olla vargaga. Ta lükkas meesterahva pikali ja siis tulid appi ka EA. Pidasid isiku kinni ja andsid politseile üle. (tl. 7,8); • Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXXtraataiaga piiratud territoorium. Paremat kätt aia ääres seisab veoauto Iveco reg.nr xxx. Kabiini vasak- ja parempoolne uks on lukust lahti. Parempoolse kaasreisija keskmisel istmel lebab autoraadio esipaneel. Fotod veoauto Iveco eest, tagant, vasakpoolsest uksest ja ukse lukust, parem poolsest uksest ja ukse lukust, foto salongist ja istmele. ( 34-36, 38-42); Kannatanu esindaja Janno Salumets kinnitas kohtus, et materiaalseid pretensioone AS IE M.U-le pole. Kohtunik asub seisukohale, et M.U on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.U süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.U varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, ta ametlikult ei tööta, talle varem määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, tal tuleb tasuda ka menetluskulud, pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.U-le tuleb karistuseks mõista vangistuse

§ 238lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses.

Kriminaalhooldaja iseloomustab M.U positiivselt, ta on terve, töövõimeline ning eelmise kohtuotsusega mõistetud 78 tundi ÜKT-d on M.U ära teinud, seega võib talle mõistetud vangistuse asendada üldkasulikku tööga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid, tuleb osa neist jätta riigi kanda

§ 180lg 3 sätete alusel.

Violetta Kõvask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.