1-10-8833/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8833 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. september 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi T.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. juuli 2010.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav T.E ja tema kaitsja adv Merike Allikmäe Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav T.E isikukood XXX, elukoht XXX XX-XX XXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX, varem kümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 02.03.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, koheselt kuulus kandmisele 6 kuud vangistust, 1 aasta ja 2 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Kaitsja Adv Riine Lumiste RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. juuli 2010.a otsus muutmata. T.E ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 02.07.2010.a otsusega tunnistati T.E KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ta varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna püüdis 01.07.2010.a T. varastada 2 pudelit tualettvett väärtusega 2 758 krooni. T.E jättis kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Karistuseks mõisteti T.E-le vangistus 45 päeva, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta ja 2 kuud) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistusaja alguseks arvati 01.07.2010.a. APELLATSIOONIDE SISU
6. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse mõistmises ning uue otsusega oma kaitsealuse karistusest osaliselt tingimisi vabastamist, määrates kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ning maksimaalse katseaja määramist. 2.1 Kaitsja leiab, et vaatamata varasemale korduvale karistatusele on võimalik T.E märksa leebemalt kohelda. Kohus ei ole piisavalt arvestanud süü suurust, just seda, et kahju pole tekitatud ning kuritegu jäi katse staadiumi. Käesoleval ajal suhtub T.E kriitiliselt oma tegudesse ja nende tagajärgedesse, soovib asuda paranemise teele. T.E ise leiab samuti, et kohus on tema allakäiku hinnanud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. T.E on praegu võõrutusravi ootel. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-99-06, milles on rõhutatud, et karistusõiguslik regulatsioon peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, st et karistusõiguse mistahes sätete puhul on võimalik tõstatada küsimust selle sättega võimaldatava põhiõiguse riive kohasusest, tarvikkusest ja mõõdukusest.
7. Süüdistatav T.E märgib esmalt oma apellatsioonis, et talle jääb arusaamatuks kohtuotsuses toodud karistus – 45 kuud vangistust ja märge, et asitõend – fooliumist pakk – tuleb hävitada. Mingeid asitõendeid asjas ei olnud, nii tema kui tunnistaja on kinnitanud, et ta peitis kauba põue. 3.1 Süüdistatava väitel järgis ta eelmise kohtuotsusega määratud katseaja nõudeid, käis hooldaja juures, võttis arvele tööbüroos, ei tarvitanud narkootilisi aineid. Käesoleva kuriteo pani toime lihtsalt rumalusest, sest nägi, et selle kaubal puudusid turvaelemendid, mõtles, et kui õnnestub varastatu müüa, siis on elamiseks mingigi raha. Tööd ta ei leidnud. Väljapääsu lootusetusest olukorrast leidis ta ise, pöördus rehabilitatsioonikeskuse poole, kust lubati ta vastu võtta ja aidata. Ta ise soovib normaalset elu elada. Seega, kui ta vabadusse saaks, läheks ta kohe aastaks rehabilitatsioonile. See on 2 tema viimane šanss, taotleb, et karistus mõistetaks osaliselt tingimisi, koheselt kannaks ta 6 kuud vangistust ja ülejäänust vabastataks maksimaalselt pika katseajaga. Kui ta peaks kandma kogu talle mõistetud karistuse, siis kaotaks ta elukoha, oleks tänaval ilma raha, ilma milletagi. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
8. Prokuröri hinnangul puudub apellatsioonide rahuldamiseks seaduslik alus, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. Apellatsiooni osast, mis käsitas etteheiteid maakohtu otsuse tõlkele, süüdistatav loobus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks puudub seaduslik alus, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata järgmistel põhjustel. 5.1 Esmalt tuleb rõhutada, et 02.03.2010.a karistas Harju Maakohus T.E KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud ning vabastas ta KarS § 74 alusel osaliselt tingimisi karistusest 3-aastase katseajaga. Katseaja kestel, 01.07.2010.a, pani T.E toime uue, käesolevas süüdistusasjas kõne all oleva kuriteo. 5.2 KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Üksnes siis, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. T.E pani kuriteo toime tahtlikult. Seega välistab refereeritud seadusesäte T.E teistkordse karistusest tingimisi vabastamise. KarS § 65 lg 2 näeb aga ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnevast tuleneb, et maakohus on T.E-le karistust mõistes järginud täpselt seadust ning siinjuures tuleb märkida sedagi, et varem kümnel korral kohtu poolt karistatud süüdistatavale mõistis maakohus varguse katse toimepanemise eest karistuse KarS §-s 199 lgs 2 ettenähtud minimaalses määras. Kuivõrd maakohtu järelduste ümberhindamiseks puudub ringkonnakohtul seaduslik alus, ei pea kohtukolleegium vajalikuks hakata vaagima apellatsioonides esitatud asjaolusid ja argumente. T.E apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium siiski, et täiesti eksitav on T.E väide selle kohta, nagu oleks ta katseajal kehtestatud kontrollnõudeid täitnud. Uue kuriteo toimepanemist, nagu seda T.E puhul on tuvastatud, käsitatakse katseaja tingimuste kõige jämedama rikkumisena. 5.3 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.07.2010.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Sten Lind 4