1-06-14096/39

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 19.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-06-14096 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks L.J sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 03.08.2009 ja lõpp 03.12.2010 Jätta L.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 21.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.12.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §334 lg.2 p.1, §333 lg.2 p.1 ja §220 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud, mida KarS §74 alusel otsustati mitte pöörata täitmisele katseajaga 24 kuud koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Viru Maakohtu 20.10.2008 määrusega pikendati L.J-ile määratud katseaega 1 aasta võrra ja määrati täiendav kohustus. Viru Maakohtu 03.08.2009 määrusega pöörati L.J-ile mõistetud karistus - 1 aasta 4 kuud vangistust - täitmisele ja L.J võeti vahi alla. Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2009 määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega L.J-ile mõistetud karistus pöörati täitmisele ja erakorraline ettekanne 1 saadeti uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Viru Maakohtu 21.10.2009 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati ja L.J-ile mõistetud karistus pöörati täitmisele, karistuse kandmise alguseks loeti 03.08.

1. Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2009 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas karistust kandes olnud hõivatud temast olenemata põhjustel. Kinnipeetav on osalenud psühholoogilisel nõustamisel. Kinnipeetavat toetab vangistuse ajal materiaalselt ema. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja vanem vend, kellega suhted on head ja toetavad, emaga on toimunud ka kokkusaamised. Kinnipeetav tunnistas, et tarvitas amfetamiini ja suitsetas kanepit. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteo korras üheteistkümnel korral. Kinnipeetava suhtumine ühiskonda on vastuoluline. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 26%, mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 16%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteo korras üheteistkümnel korral. Olles kriminaalhoolduse järelevalve alla 13.12.2006 kohtuotsusega, ei täitnud kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid ega kohtu poolt määratud rahalist kohustust. Kinnipeetav näitas oma taolise käitumisega, et ta pole võimeline järgima katseajaks määratud tingimusi. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, lisaks on esinenud 6 intsidenti. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav jätkab vabaduses seaduserikkumistega, kuna tema elukäik on näidanud, et töökoht, elukoht ja lähedaste toetus ei ole olnud piisavad, et hoida kinnipeetavat tagasi seaduserikkumiste toimepanemisest. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 3-toalisesse korterisse. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Ka ema on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 50 232,43 krooni. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on seotud narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisega, lisaks väärtegude toimepanemine, korduvkaristatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, distsiplinaarkaristused vangistuses. Maakohtu istung Kinnipeetav L.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seletas, et talle distsiplinaarkaristused on väheolulised ja ta on vangistuses esimest korda. määratud Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja leidis, et vabastamise puhul on tegemist aastase kriminaalhoolduse ressursi raiskamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Viru Maakohtu 13.12.2006 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 1 aasta 4 kuud, mida otsustati mitte pöörata täitmisele 2-aastase katseajaga. Viru Maakohtu 20.10.2008 määrusega pikendati katseaega 1 aasta võrra. Vaatamata kinnipeetavale kaks korda antud võimalusele ei õigustanud kinnipeetav tema suhtes üles näidatud usaldust ning ei suutnud katseaega läbida nõuetekohaselt ja probleemideta. Maakohtul puudub veendumus, et nüüd on kinnipeetav 1-aastase katseaja võimeline läbima nõudeid rikkumata. Lisaks sellele ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetav teistkordselt sama karistuse kandmisest tingimisi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist 2 on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval vabanemise korral olemas elu- ja töökoht ning ema toetus. Samas nähtub samast arvamusest, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt on tema poega kogu aeg toetanud ning ka töökoht oli kinnipeetaval varem olemas. Seega ei hoia ei lähedase isiku toetus ega hõivatus tööga kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest ning samuti ei suuda ema mõjutada kinnipeetavat käituma katseajal seaduskuulekalt ja järgima kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 09.11.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3