KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-11331 (10230115563) Kohtukoosseis Kohtu

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 kuud.

15.12.2006.a.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 Kaitsja alusel mõisteti vangistus 4 kuud.

11.05.2007.a.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg2 alusel mõisteti vangistus 1 kuu 10 päeva.

06.08.2008.a.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.

21.11.2008.a.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.

12.02.2009.a.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud.

17.08.2009.a.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 45 päeva.

15.10.2009.a.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud 20 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud. 11.03.2010.a.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10 kuud 17 päeva.

Vangistuse algus 18.10.2009.a. Vabanes karistuse kandmiselt 03.09.10.a. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 05.09.2010.a. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.L KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista P.L ´ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 05.09.2010.a. Tõkendina kohaldada P.L suhtes vahistamine. Vahistada P.L kohtusaalis. 5 Välja mõista P.L ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „P.L, 1-10-11331 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse P.L-i selles, et tema, olles varem aastase perioodi jooksul kahel korral toime pannud ning karistatud varguste toimepanemise eest, uuesti 05.09.2010.a. kella 11:55 ajal Tallinnas Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses „Rimi“, üritas varastada Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa kokku 1584,04 krooni väärtuses ja nimelt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis P.L müügisaalist ühe 4,630 kg juustu Vahemere maksumusega 716,72 krooni, ühe 0,214 kg Makrelli filee maksumusega 24,08 krooni, 5 pakki vorsti Puravikega kokku maksumusega 217,50 krooni, ühe 220 g Hirvevorsti maksumusega 51,90 krooni, ühe paki beseeküpsiseid maksumusega 27 krooni, 2,7 kg juustu Donouthale maksumusega 269,73 krooni, ühe 1,696 kg Jahutatud Lõhe maksumusega 127,03 krooni ja kaks šokolaadi Linda kokku maksumusega 153 krooni ning pani need kaasasolnud kilekotti. Seejärel möödus P.L kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tema tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud. Oma sellise tegevusega pani P.L toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning mis jäi katsestaadiumisse. P.L-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus nr 21, millest nähtub, et 05.09.2010.a. peeti kinni Rimi Eesti Food AS kaupluses aadressiga Sõpruse pst 174/176 kinni meesterahvas, kes oli läbinud kassad ning kelle juures avastati Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat maksmata kaupa 1
2. 04 krooni väärtuses. Kaup - üks 4,630 kg juustu Vahemere maksumusega 716,72 krooni, üks 0,214 kg Makrelli filee maksumusega 24,08 krooni, 5 pakki vorsti Puravikega kokku maksumusega 217,50 krooni, üks 220 g Hirvevorsti maksumusega 51,90 krooni, üks pakk beseeküpsiseid maksumusega 27 krooni, 2,7 kg juustu Donouthale maksumusega 269,73 krooni, üks 1,696 kg Jahutatud Lõhe maksumusega 127,03 krooni ja kaks šokolaadi Linda kokku maksumusega 153 krooni. Kaup kokku üldmaksumusega 1 584.04 krooni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele /tlk 2-3/; tunnistaja Ilja Samoilov ütlused, millest nähtub, et olles tööl 5 septembril Sõpruse Rimis GriFs OÜ vahetuse vanemana nagi, kuidas kinnipeetud isik peidab kaupa oma kilekotti. Paar minutid hiljem tema kõrvale tuli ostja ja ütles, et nägi kuidas see sama mees paneb kaupa kotti. Peale kahtlase isiku poest lahkumist oli tema võetud turvakontrolli. Leitud kaup kogu summas 1
3. 04 krooni. Isik läbis antud kaubaga kassaliinid /tlk 4-5/; 05.09.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tlk 7-9/; 05.09.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 05.09.2010.a. läks tema kauplusesse Rimi, mis asub Sõpruse pst 174/176 Tallinnas. Oli üksinda ja temal oli kaasas kilekott. Kauplusesse sisenedes võttis ostukorvi ja läks kaupluse müügisaali. Suundus kaupluses lettide juurde kus olid toidukaubad, võttis juustu, vorsti, kaks šokolaadi ja lõhe fileed ja pani need esialgu ostukorvi. Sõitis veel mööda müügisaali ja siis ladus kauba kilekotti ümber. Siis kui kaup kilekotis oli läks kassade poole. Möödus kassadest ja teda pidas kinni turvatöötaja ja palus tulla turvakontrolli. Turvatöötaja tõstis varastatud kauba kilekotist välja. Tema poolt varastatud kaup kauplusele tagastatud. Vanglast vabanes 03.09.2010, raha ostmiseks ei ole. Sotsiaalosakonda pidi minema esmaspäeval. Kahetseb, et oli toime pannud antud varguse /tlk 33-35/; 05.09.2010 kiirmenetluse protokoll /tlk 40-41/ ning toimiku teiste materjalidega. 3 Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav P.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). P.L ´it on varem kolmetistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. P.L ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada P.L ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et P.L ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna P.L ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud P.L suhtes ka põhjusel, kuna P.L ei oma sissetulekut, temale mõistetud rahatrahvid on tasumata ( t lk.13-25) ning lisaks kuuluvad P.L ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine P.L suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi P.L ei ole taotlenud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, peab kohus vajalikus märkida, et P.L ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna P.L on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning P.L suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole P.L suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest P.L tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub P.L suhtes 4 šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et P.L karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud P.L tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. P.L pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et P.L suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et P.L pani uue kuriteo toime kahe päeva möödudes peale karistuse kandmisest vabanemist. Vangistusest vabanemise järel mõne päeva möödudes uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav P.L on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Neil motiividel pole õigustatud ka P.L ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. P.L ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 800 krooni. Arvestades P.L-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5