KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- septembril 2010.a, Narva kohtumaja,
- Mai 2, Narva lnn Väärteoasja number 4-09-27983 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Menetlusalune isik S.E, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur Väärteoasi S.E kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 17.11.2009.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2330,09,
- Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: S.E Kaitsja: Mihhail Tuštšenko Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov Tunnistaja: Igor Tsõganov. RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p.1 ja § 135 lg 2 Jätta S.E kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi 17.11.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,014340 S.E karistamises Liiklusseaduse § 74-16 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul päevast, mil kohtumenetluse pooltele on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 15.10.2010.a. 4-09-14284
- MAAKOHUS TUVASTAS Menetlusalune isik S.E esitas 04.12.2009.a Viru Maakohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri 17.11.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2230,09,
- Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 19.10.2009.a kell 12.03 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Rakvere 34 maja juures, S.E, juhtides mootorsõidukit, ei andnud teed reguleerimata ülekaigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale. Menetlusalune isik S.E rikkus seega Liikluseeskirja §46 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'16 lg.1 järgi. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi poolt tehtud 17.11.2009.a. otsusega väärteoasjas nr. 2230,09,014340, S.E karistati Liiklusseaduse (LS) § 74’16 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse täies ulatuses. Otsust vaidlustatakse füüsilisest isikust menetlusaluse isiku S.E suhtes täies ulatuses alljärgneval motiivil: Nagu S.E väidab, 19.10.2009 juhtis sõiduautot reg. nr 418 THA. Narva linnas, Linda tänaval, hoone nr 4 juures ta oli politseipatrulli poolt kinni peetud ning politseitöötaja teatas talle, et ta ei andnud teed ülekäigurajal liikuvale jalakäijale ning näitas temale videosalvestust. Videosalvestusel ta aga rikkumist ei näinud, kuna jalakäija liikumissuund oli arusaamatu. Jalakäija võis liikuda nii ülekäiguraja suunas, kui piki sõiduteed. Taotleb tunnistaja Igor Tsõganovi kutsumist kohtuistungile. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 20.09.2010 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja S.E lisaks seletas kohtule, et ta on professionaalne autojuht ja vähendab alati enne jalakäijate ülekaigurada sõidukiirust. Arvab, et ta ei ole rikkumist toime pannud. Tunnistab, et politsei poolt esitatud videosalvestusel on just tema auto. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx andis ütlusi selle kohta, et väidetava väärteo toimepanemise ajal oli ta autos koos S.E. Jalakäijate ülekäigurajal ta kedagi ei näinud. Tema vaateväljas oli sõidutee keskosa. Arvab, et ta oleks märganud jalakäijat, kui keegi oleks seisnud või liikumist alustanud. Kohtuistungil vaatas kohus läbi politsei esindaja poolt esitatud kaks videofaili, ühel (nimetusega 20091019-1203-mov 006) on näha ristmik, mida mööda sõidab S.E auto. 2
(2)4-09-14284 Menetlusaluse isiku esindaja Mihhail Tuštšenko on seisukohal, et ülalnimetatud videofaili hindavad kaebuse esitaja ja tema selliselt, et auto, mida juhtis kaebuse esitaja, ületas jalakäijate ülekäiguraja ja alles pärast seda astus jalakäija ülekäigurajale. Palub kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et inimest, kes asub märgi ja sõidutee ääre vahelisel alal, peab autojuht hindama kui isikut, kes kavatseb jalakäijate ülekäigurada ületada, mida kinnitab ka ülalnimetatud videosalvestus. 2. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, vaadanud läbi väärteoga seotud videosalvestuse, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, kohus jõuab seisukohale, et S.E kaebus Ida Politseiprefektuuri 17.11.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2230,09,014340 ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja ning tema esindaja seisukohaga, et otsus kuulub tühistamisele, kuna S.E tegevuses puudub väärteokoosseis. Kohus on seisukohal, et videosalvestusega on tõendatud see faktiline asjaolu, et, sel ajal, kui S.E, juhtides sõiduautot, lähenes otsuses nimetatud jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale, tee ääres oli jalakäija, kes ootas võimalust ületada sõiduteed. Sellest salvestusest nähtub, et, tõepoolest, jalakäija ei olnud veel ülekäigurajal ning ta astus ülekäigurajale alles pärast seda, kui S.E auto ületas jalakäijate ülekaiguraja. Seega on ümberlükatud S.E väide, et mitte keegi ei oodanud tee ületamist ning jalakäija liikumise suund oli arusaamatu. Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 46, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal tee ületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Liikluseeskirja §46 nõuete rikkumiseks pole oluline, kas jalakäija on juba astunud ülekäigurajale või veel ootab võimalust ületada sõiduteed sõidutee ääres, ülekäiguraja juures. Olles jalakäijat märganud, sõidukijuht on kohustatud andma jalakäijale teed mõlemal juhul. Seega loeb kohus tõendatuks, et S.E, ületades jalakäijate ülekäiguraja, laskmata läbi seda ületada soovinud jalakäijat, rikkus sellega Liikluseeskirjade §-s 46 sätestatut ning pani toime Liiklusseaduse (LS) § 74’16 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsuse langetamisel kohus ei võta arvesse tunnustaja xxx ütlusi, kuna nad on vastuolus nii objektiivse tõendiga (videosalvestusega), kui ka S.E enda ütlustega. Nagu nähtub tunnistaja xxx ütlustest, ta üldse ei märganud väärteo toimepanemise ajal ja kohal mingit jalakäijat. Videosalvestusest ning S.E ütlustest aga nähtub, et jalakäija siiski oli väärteo toimepanemise kohal. Kohus on seisukohal, et tunnistaja xxx lihtsalt ei märganud ülalnimetatud jalakäijat, aga see ei saa tõendada, et jalakäijat ei olnud kohal, sest tema olemasolu on tuvastatud ülalnimetatud tõenditega. Kohus asub seisukohale, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud LS § 74ˇ16 lg 1 sanktsiooni piirides. 3
(2)4-09-14284 Seega ei kuulu Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel xxx 17.11.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,014340 muutmisele ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107111. Innokenti Menšikov Kohtunik 4
(2)