Obsah (6)

§ 76§ 75§ 200§ 68§ 74§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1805 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Margi

§ 76

lg 4 alusel määrata E.N-ile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada E.N katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75lg 2 p-de 2, 5, 8 alusel määrata E.N-ile katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

1. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammides;
2. läbida rehabilitatsioon MTÜ-s Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“, milleks kohustada E.N alates vabanemisest 12 tunni jooksul saabuma aadressile xxx Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 14.06.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1805 tunnistati E.N süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

järgi loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 8 päeva.

§ 74

kohaselt määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui E.N ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab vajalikke kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 30.12.

1. a määrusega pöörati E.N-ile Harju Maakohtu 14.06.
2. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus vangistus 2 aastat 9 kuud ja 22 päeva täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 22.12.
3. a. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 13.01.
4. a määrusega Harju Maakohtu 30.12.
5. a määruse muutmata. Karistusaeg algas 22.12.
6. a ja lõpeb 13.10.
7. a. E.N on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla leiab, et E.N-i ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. E.N-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Kriminaalhooldaja ei nõustu E.N-i enne tähtaega tingimisi vabastamisega, kuna süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kellel on pikka aega olnud sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on toonud kaasa korduvaid väärtegusid ning kuriteo. Isikule mõisteti kohtuotsusega tingimisi vangistus, kuid katseajal pani ta toime uusi rikkumisi, mille tulemusel pöörati temale määratud karistus täitmisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.N seletas, et vabanemisel soovib ta minna rehabilitatsioonikeskusse ravile üheks aastaks, kus talle võimaldatakse elamine ja aidatakse tööd leida. Ta ei ole enam narkootikume tarvitanud ja soovib teisiti elada. Töövõimekaotus 50% on tal nägemise pärast. Prokurör on seisukohal, et E.N ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna ta ei sobi kriminaalhooldusele. Tal on olnud tugev sõltuvus narkootikumidest ja on oht, et ta hakkab neid jälle tarvitama. Varasem ravi ei ole andnud tulemusi. Ta läks karistust kandma, kuna ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. 2 Kohtu seisukoht E.N kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna E.N-i 2 aasta 9 kuu ja 22 päeva pikkune karistusaeg algas 22.12.2008. a, on tal käesolevaks ajaks kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas formaalne alus E.N-i enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.N kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, tema suhtes kohaldati katseaega, kuid tingimisi vangistus pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud kohtu poolt määratud kohustusi – ei ilmunud registreerimistele. E.N on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mitmel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ning

§ 218järgi.

Süütegusid on toime pannud seoses narkootikumide tarvitamisega. Materjalidest nähtub, et kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 16-aastaselt ning on tarvitanud peaaegu kõiki narkootikume. Kohus leiab, et vaatamata ebaõnnestunud kriminaalhooldusele ja rohketele väärtegudele on E.N-i karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal otstarbekas. E.N on 21 aastane noormees, kes kannab oma esimest karistust. Ta on vangistuses viibinud ligi kaks aastat, mis on piisav aeg, et tunnetada karistuse raskust ja teha sellest vajalikud järeldused. Positiivne on, et E.N on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, ta on teadvustanud oma probleemi olemasolu ning tal on olemas motivatsioon narkootikumidest loobumiseks. Vabanemisel soovib ta ravile asuda Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskusesse, mille kohta on olemas ka rehabilitatsioonikeskuse nõusolek. Kuna narkootikumide tarvitamise näol on olemas suur risk uue süüteo toimepanemiseks, on vastava rehabilitatsiooni läbimine ainsaks seda riski maandavaks asjaoluks. Rehabilitatsioonikeskuses on E.N-i üle järelevalve, toetus sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning tal on võimalik harjuda narkootikumivabalt hakkama saama ilma liigse ühiskonna kahjustamise riskita. Sellele lisandub veel kriminaalhooldaja poolne järelevalve. Samuti on E.N olemas lähedaste toetus. Seega on olemas kõik eeldused, et E.N saaks oma elukorraldust muuta. Kuna E.N-i kandmata karistuse osa on alla ühe aasta, ei teki tal edaspidi võimalust karistuse kandmiselt ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve alla vabaneda, millega kaoks üks täiendav kontrollifaktor.

§ 76

lg 4 ja § 78 p 2 tuginevalt kestab E.N-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest üks aasta. Sellel ajal allutatakse E.N

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb E.N-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 75

lg 2 p 2, 5, 8 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, läbida kriminaalhooldaja poolt pakutavad sotsiaalprogrammid ning rehabilitatsioon MTÜ-s Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“. Rehabilitatsioonikeskus on valmis E.N-i vastu võtma juba enne 01.12.2010. a ning ta on kohustatud sinna saabuma 12 tunni jooksul alates vabanemisest. 3 Kui E.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus

§ 76lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Ingeri Tamm Kohtunik 4