järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav D.P, ik xxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.P kuriteos
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o 200x50= 10000 ( kümme tuhat) krooni riigituludesse. 2
sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus D.P poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 ( kümme) kuud, so.1000 (üks tuhat) krooni kuus (10000:10=1000). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr
Prokurör on saatnud toimiku D.P süüdistuses
järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. D.P on antud kohtu alla kriminaalasja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav D.P ja tema kaitsja nõustusid D.P-le süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus D.P’ ale nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, so 200x50=10000 krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud , s.o. 10000:10 =1000 krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. D.P selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. D.P on nõus süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav D.P, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et D.P tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab
§-s 56 sätestatule.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna D.P päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 krooni, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäärana 50 krooni (tl. 25). KrMS § 175 lg1 p9, 179, 180lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. 4 KrMS § 173 lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. D.P-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 900 krooni koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist: Riigi õigusabi tasu 3 pooltunni eest, tasumäär 250 kr pooltunni kohta, kokku 750 kr (3 * 250) sealhulgas: Esinemine kohtuistungil: 15.11.2010 kell 15.30-16.30 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses (2 pooltundi), tasu 500 kr. 08.11.2010 kell 12.30-13.00 – Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlustoiming 1 pooltundi ). Tasu 250 krooni. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.150 krooni. Kokku taotlus summale 900 krooni (750+150). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. D.P ülalpidamisel on kaks last, ta on töövõimetuspensionär. Temale on mõistetud rahaline karistus. Vastavalt teatisele kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on tema keskmise päevasissetuleku suurus 2009.a. olnud 24.00 krooni. D.P-lt on juba riigituludesse menetluskuluna väljamõistetud sundraha 6525 krooni. D.P on varem kriminaalkorras ja väärteomenetluse korras karistamata. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatav D.P on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.P võib vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja arvestatud kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.