lg 2 kohaselt vähendada B.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.A, 1-10-13482, kaitsjatasu“. 9. Jätta B.A-lt
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni B.A-lt
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.A süüdistatakse selles, et tema 03.08.2010 kella 16.35 ajal võttis Tallinna Kaubamajast aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 võõra vallasasja selle ebaseadusliku 2 omastamise eesmärgil - Guess by Marciano topi hinnaga 2018.40 krooni ning Guess by Marciano topi hinnaga 839 krooni, kõik kokku hinnaga 2857.40 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, 03.08.2010 kella 16.40 ajal võttis Baltman OÜle kuuluvast kauplusest Ivo Nikkolo aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil - seeliku hinnaga 1299 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega alustas B.A vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani B.A toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtuistungil süüdistatav B.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.08.2010 koostatud Baltman OÜ avalduse kohaselt 03.08.2010 kell 16:35 B.A rikkus kauplusele kuuluva kauba (seelik VIAP) hinnaga 1299 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 2) • 03.08.2010 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avalduse nr 190/10 kohaselt 03.08.2010 peeti Gonsori 2/Viruväljak 4/6 asuvast Tallinna Kaubamajast kinni B.A, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 2857,40 krooni väärtuses. Tallinna Kaubamaja AS esitab tsiviilhagi 2857,40 krooni väärtuses. (t/l 11) • 03.08.2010 koostatud tunnistaja MA ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 03.08.2010 Tallinna Kaubamaja Valvekeskuses, 16:00 ajal märkas Guess by Marciano firmas naisterahvast (käes paberkott) liikumas kabiini, hoides käes kaupa riidepuul (6 tk). Peale naisterahva väljumist kabiinist, riputas naisterahvas tagasi valge jaki. Seejärel tunnistaja kontrollis kabiini ning avastas üksnes 3 toodet rippumas riidepuul. Naisterahva riputatud valge jaki taskust leidis tunnistaja kaks katkist turvaelementi ning toote etiketid. Naisterahvas möödus kassast maksmata, väljus kauplusest ja sisenes koheselt järgmisse Ivo Nikkolo kauplusesse. Seal naisterahvas viibis mõnda aega ning väljumisel kell 16:35 peeti ta kinni. Turvakontrolli käigus avastati naisterahva paberkotist 3 riideeset ja riidepuud. Ostutšekid puudusid. Tallinna Kaubamaja kauplusest oli kinnipeetud isik B.A võtnud Guess by Marciano 2 toppi koguväärtusega 2857,40 krooni (kaup oli rikutud ja jäeti hoiule valvekeskusesse) ning Ivo Nikkolo kauplusest oli võtnud seeliku väärtusega 1299 krooni (kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele). (t/l 3) • 15.09.2010 koostatud kannatanu TK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.08.2010 kell 16.35 üritas B.A varastada Baltman OÜle kuuluvast kauplusest Ivo Nikkolo aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 seelikut maksumusega 1299 krooni. Varguse käigus kaup rikuti. Baltman OÜ esitab tsiviilhagi summas 1299 krooni. (t/l 4,5) • 10.08.2010 koostatud kannatanu Aleksandr K ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.08.2010 kell 16.35 üritas B.A varastada Tallinna Kaubamajast aadressil Tallinn, Viru Väljak 4/6 „Guess by Marciano" topi (kood 0205080845910) maksumusega 2018.40 krooni, „Guess by Marciano" topi (kood 0205080765713 ) maksumusega 839 krooni. Varguse käigus kaup rikuti. Tallinna Kaubamaja AS esitab tsiviilhagi summas 2857.40 krooni. (t/l 12,13) • 04.08.2010 koostatud kahtlustatava B.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 03.08.2010 kella 3 • 16.30 paiku sisenes ta Tallinna Kaubamajja. Kaubamajast võttis riiulilt mitu riideeset, läks proovikabiini, kus eemaldas kahelt topilt turvaelemendid ning pani 2 toppi kilekotti. Pärast seda läks kassast mööda ning väljus kaubamajast, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel keegi teda ei peatanud ning läks kauplusesse Ivo Nikkolo, mis asub Viru Keskuses. Seal võttis ühe seeliku, proovikabiinis eemaldas turvaelemendi ning pani seeliku oma kilekotti. Pärast seda läks kassast mööda ning väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning toimetas turvaruumi. Turvakontrolli käigus avastas turvatöötaja tema kilekotist varastatud kaupu. Varastas enda jaoks. Lubab hüvitada kahju. (t/l 21,22) • 28.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks seelik Vaip, 2 toppi Guess by Marciano. Seelik oli firmalt Ivo №kkolo, lillat värvi, suurus R 34, triipkood 474305630627, vöö peal oli hinnasilt kirjaga VAIP IM 13190 112073 22 159382, hind 1299 krooni. Seelik oli turvaelemendita. Seelik oli rikutud. Parema õmbluse peal oli auk suurusega 0,3 cm, riie selles kohas oli venitatud. Topp firma Guess by Marciano oli musta värvi. Topp oli turvaelemendi ning hinnasildita. Topp oli rikutud. Parema õmbluse juures oli auk suurusega 0,5 cm, riie selles kohas oli venitatud. Teine topp firmalt Guess by Marciano oli sinist värvi. Topp oli turvaelemendi ning hinnasildita. Topp oli rikutud. Parema õmbluse peal oli auk suurusega 1,5 cm. (t/l 24, 25- 2530) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav B.A 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 33) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute avaldusi, kannatanu esindajate T K ´i ja A K´i ütlusi, tunnistaja M A ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tõendamist leidnud süüdistatava poolt kahes erinevas kaupluses kahe varguse toimepanemine, kusjuures lõppkokkuvõttes võeti süüdistatavalt varastatu ära. Kuivõrd tegemist oli erinevate kannatanute vara vastu suunatud kuritegudega, asub kohus seisukohale, et tegemist on erineva tahtlusega toime pandud erinevate kuritegudega ning tegemist on faktilise korduvusega, kuivõrd pärast kahe topi vargust, olles varguse lõpule viinud ja minnes vargust toime panema teise kauplusse, oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Baltman OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 1299 krooni nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega rikutud riideeseme maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas B.A, kes varguse toimepanemise hõlbustamiseks varastatud eseme rikkus, mida on süüdistatav ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava B.A poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on 4 kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1299 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.A-lt Baltman OÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Tallinna Kaubamaja ASi esindaja esitanud tsiviilhagi 2857,40 krooni nõudes, milline sisaldab endas vargusega rikutud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas B.A, kes varguse toimepanemise hõlbustamiseks varastatud esemed rikkus, mida süüdistatav on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava B.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2857,40 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.A-lt Tallinna Kaubamaja ASi kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on toimepandut kahetsenud ning kohus peab võimalikuks seda kahetsust võtta siirana, arvestades seda kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek, millele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Süüdistatav selgitas ka kohtuistungil seda, et tema ainsaks sissetulekuks on laste elatisraha. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kahe lapse ülalpidamiskohustust ja kuriteo laadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud aastaid tagasi, millest saab teha järeldusi selle kohta, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja ning seda, et süüdistus on esitatud kahes episoodis, millega tekitati kannatanule varalist kahju, siis ei peab kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada süüdistatavat ka karistusega, mis ulatuks oma määralt ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest kaheksa aastat tagasi ja karistus jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata ning puuduvad andmed 5 selle kohta, et seda karistust oleks täitmisele pööratud, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistatava ainsaks sissetulekuks on igakuine elatisraha ja süüdistataval lasub kahe lapse ülalpidamiskohustus, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
lg 3 sätteid ning välja mõistetavast menetluskulust võib valdava osa, arvestades ka väljamõistetud tsiviilhagide suurust, jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes välja mõistetava sundraha kui suurima menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.