199 lg 2 4,8 järgi vangistusega 5 kuud (karistus kantud), Elukoht xxx (vahi all alates 09.09.2009.a.) Süüdistus
8,9 ja
järgi Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista G.F
8,9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista G.F
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 09.09.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista G.F-ilt KL kasuks 1374.20 krooni (374.20 krooni - uue verandaukse klaasi, silikooni ja uue lukusüdamiku väärtus ja 1000.- krooni varastatud lauavälgumihkli väärtus). KLtsiviilhagi summas 10 560.- krooni (10 000 krooni kahe uue ukse väärtus, mis on veel ostmata ja 560 krooni varastatud sularaha ) – jätta rahuldamata. KrMS § 313 lg 1 p. 10, p.11 alusel jätta tsiviilhagi tagamiseks arestitud G.F-i sularaha 1251.- krooni (asub Põhja Prefektuuri tagatiskontol) arestituks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista G.F-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, - määratud kaitsjale makstud tasu – 3960.- krooni, Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: kriminaalasja kohtunumber 1-09-18937 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1) CD-plaat helisalvestusega (asub kriminaalasja juures) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde, 2) Sõrgkang (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas ) –
lg 1 alusel konfiskeerida 3) Kaks õlakotti musta värvi, sõrmik, kaks tellitavat võtit, kolm kruvikeerajat (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada G.F, 4) Lukusüdamiku osa (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS G.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem aasta jooksul toime pannud vähemalt kahel korral varguse, 09.09.2009.a. ajavahemikul kell 08:55 – 13:00 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil verandaukse klaasi ja keldriukse luku lõhkumise ning haakide avamise teel sisse Tallinnas, Xxxasuvasse eramusse ja püüdis varastada KL alltoodud vara kokku 110396 krooni väärtuses: - rahakott pruuni värvi, meeste, mitme sahtliga, esikaanel kiri PERIDOT COLLECTION väärtusega 300 krooni, milles oli sularaha, summas 500 krooni, Hansapanga SWEDBANK kaart KL nimele, Haigekassa liikmekaart KL nimele, Neste kliendikaart KL nimele, Veloplus kliendikaart KL nimele, kliendikaardid Baltman, Kütus 5`+, Rademar, mis ei oma materiaalset väärtust; - Jalgratturi särk musta-kollast värvi, väärtusega 550 krooni; - Jakk halli värvi, väärtusega 795 krooni; 2 - Fotoaparaat SONY, väärtusega 2450 krooni; - Maniküüri komplekt, väärtusega 40 krooni; - Pastapliiats karbis sinist värvi, millel kiri PILOT SINCE 1918, väärtusega 200 krooni; - Viski pudel, 1 liitrine THIS WHISKY is 12 YEARS OLD, väärtusega 630 krooni; - Vana Tallinna pudel 0,5 liitrit, liköör, väärtusega 115 krooni; - Kinkekomplekt GOLD, väärtusega 200 krooni; - Kaks paari sokke, ühe väärtus 43.00 krooni, kokku 86 krooni; - Hügieeniline huulepulk –NIVEA Lip Care for MEN, väärtusega 40 krooni; - Läbipaistvas kiles Tallinna Vesi arve KL nimele, Hansapanga teleteenuste lepingu koopia KL nimele, ID kaardi PIN ja PUK koodide asendamise taotlus LK nimele, ID kaardi sertifikaatide uuendamise taotlus, mis ei oma materiaalset väärtust; - Karp papist, rohelist värvi, väärtusega 20 krooni; - Käevõru, 24 cm pikk, väärtusega 1500 krooni; - Käevõru, 22 cm pikk, väärtusega 1000 krooni; - Sõlg ümmargune, diagonaalis 8 cm, väärtusega 1200 krooni; - Pross kivikestega lilla värvi, väärtusega 1000 krooni; - Pross piklik, 3cm pikk, keskel 5 kuulikest, väärtusega 500 krooni; - Pross, väärtusega 500 krooni; - Pross, lillekujuline, väärtusega 500 krooni; - Lipsunõel lipsukujuline, 4 cm pikk, väärtusega 300 krooni; - Lipsunõel lehekujuline, väärtusega 500 krooni; - Ripats ümmargune, vasest, väärtusega 100 krooni; - Manzetinööbid 2tk, millel puuduvad kivid, väärtusega 500 krooni; - Kolm sõrmust, keskelt läbi lõigatud, identsed (a´ 200 krooni) kokku väärtusega 600 krooni; - Sõrmus kolme kiviga valget värvi, väärtusega 1000 krooni; - Sõrmus kiviga valget värvi, väärtusega 2000 krooni; - Sõrmus, millel puudub kivi, väärtusega 200 krooni; -Sõrmus, millel puudub kivi, väärtusega 200 krooni; - Pool sõrmust, plaat ja külgedel tammepuu lehed, väärtusega 200 krooni; - Kõrvarõngad 2tk, ümmargused, kinnitusega, väärtusega 800 krooni; - Üksikud kõrvarõngad koguses 3 tk, kokku väärtusega 600 krooni; - Sõrmkübar, väärtusega 300 krooni; - Naiste käekell, metallist võruga, kuldset värvi, kella keskmises osas kiri , väärtusega 100 krooni; - Pitsid koguses 2 tk, seest ülekullatud, Juveelitehase märk, proov, väärtusega 1600 krooni; - Eesti rahvariiete kett, koosneb viiest ketist, mille küljes kuulikesed, ümmargused, millel kiri vana slaavi tähtedest aasta 1905, väärtusega 2500 krooni; - Karp, pappist halli varvi, mõõtmetega 4x4cm,milles mündid, väärtusega 10 krooni; - Mündid, millel Nikolai kuju, vana slaavi kirjaga 1897a koguses 2 tk, identsed, väärtusega 2500 krooni tükk, kokku 5000 krooni; - Münt, millel kiri Eesti Vabariik 1930 a nominatsiooniga 2 krooni, väärtusega 500 krooni; - Münt Elizabeth 2 kujuga kirjaga Australia 1974a.- nominatsiooniga 50, väärtusega 200 krooni; - Münt kirjaga Marceli №wotko 1893-1942, teisel pool kiri Polska Rzeczpospolita Ludowa nominatsiooniga 20, väärtusega 500 krooni; - Münt kirjaga Republica Socialista Romania 1966, nominatsiooniga 3LEI, väärtusega 50 krooni; - Mündid nominatsiooniga 20, kirjaga vana slaavi tähtedega ühe hind 100 krooni, identsed koguses 4 tk kokku väärtusega 400 krooni; - Ruudukujuline plastmassist karp, mis ei oma väärtust, mille sees ehted kullast : - Kollasest metallist valge läbipaistva kiviga sõrmus, väärtusega 5000 krooni; - Kollasest metallis sõrmus läbipaistva lillakas/rohelise varjundiga ovaalse kiviga, väärtusega 3500 krooni; - Kollasest metallist sõrmus ümmarguse läbipaistva lillakas/rohelise varjundiga kiviga, väärtusega 1500 krooni; 3 - Kollasest metallist sõrmus punase ristkülikukujulise läbipaistva kiviga, väärtusega 3500 krooni; - Kollasest metallist sõrmus ovaalse mattrohelise kiviga, väärtusega 3000 krooni; - Kollasest metallist sõrmus ümmarguse läbipaistva hall-valge kiviga, väärtusega 2500 krooni; - Kollasest metallist sõrmus ilma kivita, ümara detailiga, väärtusega 1500 krooni; - Kollasest metallist kõrvarõngaste paar ümarate valgete pärlitega, väärtusega 2000 krooni; - Kollastest metallist kõrvarõngaste paar hall-siniste läbipaistvate ümarate kivikesega, väärtusega 2000 krooni; - Kollasest metallist kõrvarõngaste paar heleroheliste mattide ümarate kivikestega, väärtusega 1500 krooni; - Tumekollasest metallis kõrvarõngaste paar ümarate hallikas-valgete kividega, väärtusega 500 krooni; -Kõrvarõngaid „naelad“ hallist metallist väikeste türkiisivärvi kividega, väärtusega 2000 krooni; - Kollasest metallist ümara vormiga käekell, sihverplaadil kiri „Tšaika“ tagaküljel number 41606, kollasest metallist keti otsas olev kell, kandiline, sihverplaadil kiri „Tšaika“, väärtusega 3000 krooni; - Kollasest metallist ripats kumera riskülikukujulise läbipaistva kiviga, väärtusega 2500 krooni; - Kollasest metallist ripats tilgakujulise läbipaistva kiviga, väärtusega 800 krooni; - Kollasest metallist ripats tilgakujulise valge mati kiviga, väärtusega 100 krooni; - Kollasest metallist hobuserauakujuline ripats, väärtusega 50 krooni; - Kollasest metallist ristid (2 tk) Ühe väärtus 50 krooni, kokku väärtusega 100 krooni; - Kell, kaelaketil, kirjaga , väärtusega 500 krooni; - Kaelakett kullast, peenike, väärtusega 700 krooni; - Kaelakett kullast, väärtusega 700 krooni; 2 kollasest metallist traaditükki, väärtusega kokku 200 krooni; - Kollasest metallist hambakrooni (1tk), väärtusega 200 krooni; - Ümar läbipaistev kivi, väärtusega 100 krooni; - Ristkülikukujuline plastmassist karp, mis ei oma materiaalset väärtust, milles oli: - Kollasest metallist sõrmus valge läbipaistva kiviga, väärtusega 15000 krooni; -3 (kolm) ilma kivideta kollasest metallist sõrmust ( abielusõrmused ); Ühe väärtus 700 krooni , kokku väärtusega 2100 krooni; - Kollasest metallist münt kirjaga „10 rubla 1899a“, väärtusega 10 000 krooni; - Kollasest metallist münt kirjaga „5 rubla 1990a“, tehtud ümber ripatsiks, väärtusega 3000 krooni; - Ripats kahe kala kujutisega ümmargune kollasest metallist, väärtusega 500 krooni; - Kollasest metallist, roheliste kividega sõrmus ARSi toode, väärtusega 8000 krooni; - Ripatsid, koguses 2 tk, rohelise kiviga, ühe väärtus 1500 krooni kokku väärtusega 3000 krooni; - Mündid 5 kroonilised koguses 10 tk, kokku väärtusega 50 krooni; - Mündid 1 kroonilised koguses 10 tk, kokku väärtusega 10 krooni; - Välgumihkel metallist aluse peal, all graveering LASKE VÕISTLUSTE EEST, väärtusega 1000 krooni; Kuna G.F-i tegevust märgati ja ta peeti kinni vara hõivamist märganud pealtnägijate poolt, lõpetas ta oma tegevuse ja viskas osa varastatud esemetest, mis tal olid käes, maha ning jooksis ära, jättes endale omastamise eesmärgil taskusse kannatanult varastatud esemetest kaks karpi, milles olid kannatanult varastatud kuldehted, sularaha summas 560 krooni ning välgumihkli, kokku vara väärtusega 80 610 krooni, kuid see jäi kuritegu takistama tulnud isikute poolt märkamata. Seega tekitas G.F kokku kannatanule varalist kahju 110 396 krooni väärtuses, millest 29 786 krooni väärtuses vara osas jäi vargus lõpule viimata tema tahtest olenemata. Seega G.F, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime varguse, s.o.
Tallinnas maja hoovis, püüdis RKsõrgkangiga lüüa vastu pead, kuid kuna RKpani käe ette, et end kaitsta, lõi vastu kannatanu vasakut kätt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise haava vasakul küünarvarrel. Seega G.F, kahjustades teise inimese tervist, samuti lüües teist inimest, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s,o.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS G.F-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt, millised avaldati KrMS § 294 p. 2 alusel, tunnistas ta end süüdi temale esitatud süüdistuses Tallinnas Xxxasuvast eramust varguse toimepanemises 09.09.2009.a. Ülekuulamisel ta on öelnud, et 09.09.2009.a. kella 11 paiku kõndis ringi Mustamäel ja nägi kahekorruselist maja, millel oli ümber aed, kuid jalgvärav oli lahti. Ta läks hoovi, lõhkus kaasas olnud kangiga veranda klaasi, avas ukse ja sisenes majja ning varastas kõik asjad, mis kahtlustuses märgitud. Kõik asjad võttis ta esimesel korrusel asuvatest tubadest, köögist midagi ei võtnud. Ta käis ka teisel korrusel, aga sealt midagi ei võtnud. Kõik asjad pani kahte musta kotti, millised olid tal kaasas. Majast väljus samuti veranda kaudu. Majast väljudes, territooriumil tulid kallale kaks meesterahvast, kellest üks lükkas ta pikali ja ähvardas tapmisega. Ta ehmus ja jooksis ära. Politsei pidas ta kinni 2-3 kilomeetri kaugusel majast. Kõik asjad, mis ta oli võtnud, jäid kottidesse, aga kaks karpi kullast ehetega, millised ta oli taskusse pannud, jäidki taskusse ja need olid politsei poolt kinnipidamise ajal ka taskus. Rahakoti kohta väitis G.F, et kui ta selle võttis, ta ei vaadanud selle sisse ning seetõttu ei tea midagi pangakaartidest ega dokumentidest. G.F-i ütluste kohaselt oli tal kinnipidamise ajal kaasas sularaha kaks 500-kroonist, üks 100-kroonine, kümme 10-kroonist, seitse 5-kroonist kupüüri, üksteist ühekroonist ja üks 5kroonine münt ning gruusia raha: neli 20-st kupüüri ja kaks 5-st kupüüri. Selle raha sai ta aparatuuri müügist, sest ta müüs ära ühe arvuti 1500 krooni eest. Gruusia raha oli tal käes karistuse kandmiselt vabastamisel. Varguse toimepanemise ajal oli tal kaasas kang, millega ta klaasi purustas ning kaks kruvikeerajat ja räsamisvõti.
järgi talle esitatud kahtlustuse kohta ei ole G.F kohtueelses menetluses ütlusi andnud. Varguse toimepanemine Tallinnas aadressil Xxxasuvast eramust on tõendatud kannatanu KLütlustega. Varguse ajal teda kodus ei olnud. Talle helistati politseist ja teatati eramusse sissetungimisest. Koheselt sõitis koju ja avastas, et algul oli püütud majja siseneda keldriuksest, sest uks ja luku südamik olid lõhutud. Sealt siiski sisse ei saadud ja sisenetud oli hoopiski verandaukse kaudu. Ukseklaas oli lõhutud. Õues olid sangadega riidest kotid, osa asju kottides, osa õues laiali. Majas sees oli kõik segamini pööratud. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta kõik asjad, mida oli püütud varastada, kätte, välja arvatud lauavälgumihkel ja sularaha 560 krooni. Varguse toimepanemine ja RKlöömine kangiga on tõendatud ka tunnistaja RR ütlustega, kes on KL naaber. 09.09.2009.a. kostus naabri maja juurest klaasiklirinat. Kuna asi tundus kahtlane, läks ta vaatama ja nägi, et maja tagumise ukse luku südamik oli lõhutud. Kutsunud appi teise naabri Raimo Karjuse, läksid nad umbes 10 minuti pärast tagasi maja juurde ning neile tuli seal vastu üks teksapükstes ja kapuutsiga dressipluusis mees, kott üle õla. Neid nähes kiirendas mees sammu jalgvärava suunas. Ta pidas mehe kinni, surus maha, väänas käed selja taha ja pani oma põlve talle selja peale. Teise vaba käega helistas politseisse. Võõras hakkas paluma, et teda lahti lastaks ja et tal olevat valus. Mingil hetkel õnnestus vargal kotist võtta raudkang ja ennast püsti ajada. Ta hakkas kangiga vehkima ja lõi RKvastu kätt. Peale seda hakkas ta ära jooksma, kuid nad jooksid talle järgi ja ajasid teda taga. Tema kaotas võsa juures varga silmist, kuid RKjooksis ka võsas talle järgi. Lõpuks said politseinikud mehe kätte. 5 Kannatanu RKütluste kohaselt kutsus 09.09.2009.a. kella 12 ajal naabrimees RRteda Xxxmaja juurde, kuna sinna olevat sisse murtud. Keldriuks oli küll kinni, kuid ukse lukk lõhutud. Kui nad veranda ukse juurde jõudsid, tuli varas parajasti uksest välja. R pidas mehe kinni, pani pikali maha ja helistas politseisse. Varas sai kotist kätte rauast sõrgkangi, tõusis püsti ja hakkas kangiga vehkima. Tahtis lüüa teda pea suunas, kuid ta sai käe ette panna ja löök tabas kätt. Sai käele põrutuse ja nahamarrastuse. Seejärel pani varas jooksu. Nad mõlemad jooksid talle järgi. Jooksu ajal viskas varas maha kangi, mille ta üles võttis ja hiljem politseile üle andis. Sõpruse puiestee juures oli politsei vastas ja varas võeti kinni. Varguse toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega. Nimetatud tõend kinnitab kannatanute ja tunnistaja ütlusi keldriukse luku ja verandaukse klaasi lõhkumise kohta ning kannatanu KLütlusi majas sees oleva segaduse kohta. G.F-i kinnipidamise protokoll ja selle juurde kuuluv fototabel kinnitavad tema ütlusi selle kohta, et tema taskusse jäi kaks ehetekarpi. Kinnipidamise protokollis on loetletud kõik ehted, mis tema taskutes olid. Need ehted on kohtueelses menetluses tunnistatud asitõenditeks, neid on vaadeldud ja asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt tagastatud KL. Et KL majja tungis ja sealt varguse toime pani just G.F, see on tõendatud peale G.F-i poolt kohtueelsel menetlusel varguse toimepanemise tunnistamise ja tema taskutes KL kuulunud ehete olemasolu, ka tunnistajale R R äratundmiseks esitamise protokolliga. Tunnistaja on talle esitatud fotode vaatamisel osutanud G.F-i fotole ja öelnud, et see on sama isik, kes Xxxmaja hoovis oli koos kottidega ja keda ta jälitas ning kes lõi naabrimeest kangiga. Süüdistatava, kannatanute ja tunnistaja ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid analüüsides ja kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et KL eramusse tungis ja tema vara hõivas 09.09.2009.a. G.F. Kuriteo pani ta toime kavatsetult, kuna ta on seda oma ütlustes tunnistanud ja tal oli kaasas lukkude lõhkumiseks sõrgkang ning varastatud asjade majast väljatoomiseks kaasa võetud kaks kotti. Prokurör leidis, et nende asjade osas, millised jäid kannatanu hoovi maha, jäi vargus katse staadiumisse, aga nende esemete osas, mis põgenedes olid G.F-i taskus – kaks ehetekarpi, välgumihkel ja 560 krooni, on tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Kuigi välgumihklit G.F-i juures tema kinnipidamisel ei olnud, on kannatanu ütlustega siiski tõendatud ka selle vargus süüdistatava poolt. Kannatanu kinnitas, et aluse peal olnud lauavälgumihkel jäi peale vargust kadunuks. Kuna kottides, millised süüdistatav hoovi maha jättis, välgumihklit ei olnud, siis järelikult pidi ta selle koos ehete karpidega taskutesse panema. Välgumihkel asus kapis ehete juures ning ei ole tõenäoline, et võttes ära ehetekarbid, jätab ta sealsamas asunud nii kallihinnalise eseme (kannatanu hindas selle väärtuseks 1000 krooni) kaasa võtmata. Kuna kinnipidamisel välgumihklit G.F-i juurest ei leitud, siis järelikult ta kas viskas põgenemise ajal selle ise minema või kukkus see tal jooksmise ajal taskust välja. Minema viskamine on siiski väheusutav. Kui ta sai aru, et tema kinnipidamise tõenäosus on suur ja tahtis varastatud asjadest ehk n. ö. asitõenditest vabaneda, oleks ta ära visanud ilmselt kõik taskutes olnud varastatud asjad, ka ehted. Kuid varastatud ehted olid alles. Seega on tõenäoline, et põgenedes tagaajajate eest ja joostes läbi võsa, kukkus välgumihkel lihtsalt taskust välja. Mis puutub rahasse, siis selle varguse osas kohus süüdistusega ei nõustu. Kannatanu on küll avaldanud, et rahakotis, milline hiljem leiti hoovi mahajäänud varastatud asjade hulgast ja milles raha ei olnud, pidi olema üks viiesajane kupüür ja 10 viiekroonist ning 10 ühekroonist münti, ja prokurör leidis, et G.F oli aega küll, et raha rahakotist välja võtta ning taskusse panna, siis kohtu arvates selline tegevus ei ole loogiline. See oleks olnud mõistetav juhul, kui G.F ei oleks varastanud rahakotti. Kuid kannatanu rahakott ju leiti varastatud asjade hulgast. Ei ole loogiline ja usutav, et süüdistatav võttis majas esmalt rahakotist raha välja, pani taskusse, sealhulgas ka peotäis münte ning siis omakorda rahast tühjendatud rahakoti suurde kotti. Kui 6 tema tahtlus oli varastada nii raha kui rahakotti, on tõenäoline, et ta ei hakanud aega viitma rahakotist raha välja võtmisega, vaid usutavad on süüdistatava ütlused, et ta ei vaadanud rahakoti sisse ja pani selle nii nagu ta oli kandekotti teiste asjade juurde. Kui vargus oleks õnnestunud, oleks tal hiljem olnud aega küll vaadata ja üle kontrollida, kas rahakotis oli raha ja kui palju seda oli. Tema juurest leiti küll kinnipidamisel kaks viiesajakroonist, samuti ühekrooniseid münte, kuid vaid üks viiekroonine münt. KL ütluste kohaselt pidi aga viiekrooniseid münte olema kümme tükki. Tekib küsimus, kui G.F oleks tõepoolest rahakotist raha võtnud, kuhu jäid siis üheksa viiekroonist münti. Ka ei olnud ilmselt uurija ja prokurör kohtueelsel uurimisel veendunud selles, kas osa G.F kaasas olnud rahast kuulub kannatanule KL, sest muidu oleks ju võinud ka raha kannatanule tagastada, nagu tehti muude asjadega. Eeltoodu alusel ei ole piisavalt tõendatud G.F-i poolt kannatanu sularaha vargus. Kuigi G.F õnnestus sündmuskohalt põgeneda osa varastatud asjadega, leidis kohus siiski, et tegemist ei ole ka nende asjade osas lõpuleviidud kuriteoga. Kohtupraktikas lähtutakse varguse lõpuleviimise otsustamisel käsutamis- ehk ablatsiooniteooriast, mille järgi loetakse vargus lõpuleviiduks siis, kui vara on süüdlase käes ning ta on saavutanud selle üle tegeliku võimu ehk tal on võimalus hakata seda asja oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. G.F põgenes sündmuskohalt, teda ajasid taga RKja R R , hiljem lisandusid ka politseitöötajad, kes teostasid lõpuks tema kinnipidamise. Seega ei tekkinud G.F mingisugust võimalust tema kätte jäänud varastatud vara kasutamiseks ja käsutamiseks. Eeltoodu alusel nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida
8,9 - § 25 lg 2 järgi. Varguse katse pandi toime sissetungimisega (p. 8) ja kuna G.F on varem korduvalt toime pannud vargusi, oli tema tegevus võõra vara hõivamisel muutunud süstemaatiliseks (p. 9). RKväärkohtlemises palus kaitsja süüdistatava õigeks mõista tema teos subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. Kaitsja leidis, et G.F vehkis sõrgkangiga, et põgenema pääseda ja võis kogemata puutuda vastu RKkätt. Tahtlust tal kannatanule vigastusi tekitada ei olnud. Sõrgkangiga vehkimine ja sellega RKtabamine on tõendamist leidnud kannatanu RKja tunnistaja RRütlustega. Kannatanu ei pöördunud koheselt traumapunkti, arvates, et käsi paraneb ja valu möödub ise, kuid kuna käsi siiski valutas, pöördus ta ülejärgmisel päeval traumapunkti. Patsiendikaart tõendab, et Raimo Karjusel oli vasakul küünarvarrel umbes 3 cm pindmine haav. Kohus on seisukohal, et G.F-i tegevuses kangiga RKvastu kätt lüües on
Tuvastatud on, et süüdistatav vehkis kangiga RKja RRläheduses. RRütluste kohaselt ta lausa ründas RKkangiga ning ka RKise väitis, et kui ta vargale lähemale läks, vehkis too kangiga ja tahtis teda lüüa pea suunas, kuid ta sai käe ette ja sai kangiga vastu kätt. Seega on tõendamist leidnud, et G.F mitte ainult ei vehkinud kangiga, et K ja R d endast eemale hoida, vaid ta ikkagi lõi temale lähenenud K . Õnneks sai viimane käe ette panna, muidu oleks kangiga löök tabanud pead. Seega on kohus seisukohal, et RKkehalise väärkohtlemisega seotud G.F-i tegevuses on subjektiivsed tunnused olemas, kangiga löömine on tema poolt toime pandud tahtlikult. Tsiviilhagi Kannatanu KL esitas G.F-i vastu tsiviilhagi summas 11933 krooni. Hagi koosneb tagastamata varastatud asjade väärtusest 1560 krooni ja lõhkumisega tekitatud kahjust 10373 krooni. Prokurör palus varastatud asjade väärtuse osas hagi rahuldada täielikult, kuid lõhkumisega tekitatud kahjust hüvitada vaid 374.10 krooni, ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata, kuna on tõendamata. Kohus leidis, et vargusega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele summas 1000 krooni, s.o. lauavälgumihkli väärtus. Raha vargus summas 560 krooni ei ole tõendamist leidnud, mistõttu selles osas hagi ei kuulu rahuldamisele. Verandaukse klaasi ja keldriukse luku lõhkumisega 7 tekitatud kahju 374.20 krooni ulatuses kuulub tsiviilhagi samuti rahuldamisele. Hagi tõendavad ostutšekid (lk. 101-102). Kannatanu on avaldanud, et soovib ka maja uksed ära vahetada, kuid kohtuistungi ajaks ta seda veel teinud ei olnud. Ka uste maksumuse ja vahetamisega seotud kulutuste kohta ei esitatud ühtegi kirjalikku kalkulatsiooni ega hinnapakkumist. Seega tulevikus vahetatavate uste maksumuse osas – 10 000 krooni - ei kuulu hagi rahuldamisele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus KLpoolt esitatud tsiviilhagi osaliselt summas 1374.20 krooni. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KL tekkinud kahju on põhjuslikus seoses G.F-i poolt kannatanu vara varguse katsega, seega on G.F süüdi kahju tekitamises ja peab kannatanule kahju hüvitama. Kohtueelses menetluses arestiti eeluurimiskohtuniku 03.11.2009.a. määrusega G.F-i raha summas 1251 krooni, milline oli tal kaasas kinnipidamisel. Vara arestimise eesmärk oli KrMS § 142 lg 1 kohaselt tsiviilhagi tagamine. KrMS § 313 lg 1 p. 11 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas teha otsus kriminaalmenetluses arestitud asjade suhtes. Kohus leiab, et arestitud raha tuleb jätta aresti alla ja selle arvelt on võimalik kohtuotsuse täitmisel hüvitada kannatanule tekkinud kahju kasvõi osaliselt. Kohus ei ole veendunud, et G.F hüvitab ise peale karistuse kandmiselt vabanemist kannatanule kahju. Karistuse mõistmine
lg 2 ja § 121 sanktsioonid näevad karistustena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse. G.F ei tööta, tal puudub sissetulek, paneb süstemaatiliselt toime vargusi, millised asjaolud välistavad talle kergemaliigilise, s.o. rahalise karistuse mõistmise. Vangistusega karistamisel arvestab kohus süü suurust, seda, et süüdistatav pani toime ühe varguse, milline jäi katse staadiumi, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et prokuröri poolt küsitud 2 aastat vangistust on liialt range karistus. Samas tuleb arvestada ka seda, et vara, mida süüdistatav hõivata püüdis, väärtus kokku oli väga suur - üle 109000 krooni, et G.F on isikuks, kes on eelnevalt üheksa korda kriminaalkorras karistatud ja kes viimase karistuse kandmiselt vabanedes juba nädala aja pärast pani toime järjekordse varavastase ja isikuvastase kuriteo ning et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kõik need asjaolud kokku ja eriti see, et eelnevad karistused ei ole kuigivõrd mõjutanud teda seaduskuulekale käitumisele, ei anna kohtule võimalust väga lühiajalise vangistuse mõistmiseks. Kohtu arvates on põhjendatud G.F-i karistamine üheaastase vangistusega.
järgi karistamisel nõustub kohus prokuröri seisukohaga ja mõistab 6-kuulise vangistuse ning liitkaristuse moodustamisel loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.