lg-ga 3, mille kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada süüdimõistetud varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Süüdistataval on raske puue ja töövõime kaotus 80%, ta on viibinud seetõttu ka korduvalt haiglaravil. Seetõttu on põhjendatud osade menetluskulude riigi kanda jätmine, kuna nende hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Seda taotles kaitsja ka maakohtus, mida kohus aga ei käsitlenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Käesoleval juhul on vaidlustatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus kahes punktis – esmalt süüdistatavale mõistetud karistuse (I) ning teisalt temalt väljamõistetud menetluskulude osas (II). Nimetatud taotluste suhtes asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale. I 3. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist
lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).
lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohus L.I apellatsiooni läbi vaatamata. II 6. Samaaegselt taotleb süüdistatava kaitsja L.I-lt välja mõistetud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Enda taotluse on kaitsja esitanud apellatsiooni vormis. Selles osas asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale. Kaitsja asub enda kirjutatud apellatsioonis selgesõnaliselt seisukohale, et kokkuleppemenetluse sätteid käesolevas kriminaalasjas lahendit tehes rikutud ei ole (apellatsiooni lk 2). Seejuures taotletakse menetluskulude vähendamist üksnes
lg-s 3 sätestatud alustel, sellele on suunatud ka kõik kaitsja poolt esitatud argumendid. Kriminaalkolleegium asub sellega seoses seisukohale, et kaitsja esitatud taotlus tuleb lahendada määruskaebemenetluses.
lg 3 sätestab nimelt, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt
lg-le 3 ei ole ette nähtud
Seega tulenevalt
lg-st 3 ei laiene
lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Pärnu Maakohtu
lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et juba see sõnastus näitab, et menetluskulude kandmisest ei saa süüdistatavat vabastada täielikult, vaid üksnes osaliselt. 8.1 Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus vabastada süüdistatavat menetluskulude kandmisest, mis seisnevad kaitsjatasu ning ekspertiisikulude väljamõistmises. Nimelt on need summad olnud ka kokkuleppe sõlmimise osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud 6. juulil 2010 kokkulepe, milles on üheselt märgitud ka kohtueelse menetluse kuludena ekspertiisitasud ja määratud kaitsja tasu (tlk 72, kokkuleppe p 5). Samuti kinnitab L.I kõnealuses kokkuleppes, et talle on selgitatud kohustust tasuda kohtueelse menetluse kulud ja talle määratud kaitsja tasud. Seega oli nende summade väljamõistmine kokkuleppe osiseks ning selle kohustuse võttis süüdistatav endale teadlikult ning vabatahtlikult. Seda on süüdistatav kinnitanud ka kohtuistungil, öeldes, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel ning palub see kinnitada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus selles osas sõlmitud kokkuleppest irdumiseks ning vaatluse all olevate menetluskulude täiendavaks vähendamiseks. 3 Midagi ei muuda selles asjas ka tõdemus, et kokkuleppes on kaitsekulude summa näidatud väiksemana kui see süüdistatavalt hilisemalt välja mõisteti – seal saigi kajastada numbriliselt vaid neid summasid, mis selleks ajahetkeks olid fikseeritud (420 krooni). Kaitse osutamine riigi õigusabi korras aga kestis edasi ning süüdistatav pidi aru saama, et tal tuleb tasuda ka need kulud. Seda kinnitab ka kohtuistungi protokoll, kus kaitsja esitab kohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks (tlk 78). Nende kohtukulude väljamõistmisele süüdistatav seejuures vastu ei vaidle. Kõnekas on ka fakt, et enda apellatsioonis taotleb süüdistatav mõistetud tingimusliku vangistuse asendamist rahalise karistusega. Ka see näitab, et ta on täiesti võimeline menetluskulusid vähemalt osaliselt kandma. Seetõttu jätab ringkonnakohus selles osas esitatud taotluse rahuldamata. 8.2 Küll leiab ringkonnakohus, et on alus tühistada maakohtu otsus menetluskulu väljamõistmises sundraha puudutavas osas. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium olnud senises praktikas kestvalt seisukohal, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Tõendatud on, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, samuti andis ta osalt vabatahtlikult tagasi kannatanult varastatud esemed. Ka on ta kogu kriminaalmenetluse vältel antud enda süüd tunnistavaid ütlusi ning toimepandud kuritegu kahetsenud. Arvestades seega tema varalist seisundit, isikuandmeid ning resotsialiseerumisväljavaateid kogumis, leiab ringkonnakohus, et on alus jätta sundraha kui menetluskulu temalt välja mõistmata. Karistusõiguse eesmärk on esmajoones õigusrahu taastamine ning kui menetluskulude osaliselt väljamõistmata jätmine võib potentsiaalselt anda täiendava positiivse tõuke isiku edasisele seaduskuulekusele, on alust selle võimaluse rakendamiseks. Ning ringkonnakohus leiab, et need alused käesoleval juhul ka esinevad. 8.3 Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks osundada veel järgnevale. Õigustatult viitab kaitsja asjaolule, et sundraha väljamõistmine ei kajastu sõlmitud kokkuleppes (samas ei näe ta selles kokkuleppemenetluse sätete rikkumist). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selles osas selgitanud, et kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on näiteks kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid küsimusi kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida isegi kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest (vt RKKKo 3-1-1-52-07). Nagu öeldud, kokkuleppes sundraha väljamõistmine ei kajastu; vastavasisuline teavitamine ei kajastu ka kohtuistungi protokollist (tlk 7778). See on ringkonnakohtu hinnangul täiendavaks argumendiks, miks tuleb sundraha kui menetluskulu väljamõistmise osas maakohtu otsus tühistada. Kuid ringkonnakohus toonitab, et sellekohase otsustuse tegemise aluseks on käesoleval juhul siiski
9. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei pea toimuma koheselt, s.o 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, nagu see on märgitud kohtuotsuses. Nimelt sätestab
, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel L.I täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks. 4 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 jätab kriminaalkolleegium L.I apellatsiooni, millega vaidlustatakse talle mõistetud karistust, läbi vaatamata;
lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1 rahuldab kriminaalkolleegium süüdisatava kaitsja taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks Paavo Randma Ivi Kesküla Meelika Aava 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.