Obsah (5)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-890 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Prokurör

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati 4 aasta pikkuse vangistusega;

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Tallinna Linnakohtu 21.04.

1. a otsusega 1 mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 7 kuud ja 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aasta 10 kuu 27 päeva pikkune vangistus. Harju Maakohtu 18.03.
2. a määrusega vabastati O.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 31.03.
3. a. Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusega pöörati täitmisele O.H-le Harju Maakohtu 27.09.
6. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 4 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 05.03.
7. a. Harju Maakohtu 16.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-890 tunnistati O.H süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi 29.12.2008, 11.01.2009 ja 13.01.2009 toime pandud kuriteo episoodides ning karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus. 10.01.2009. a episoodis mõisteti O.H õigeks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati O.H karistust Harju Maakohtu 27.09.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 11 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati 16.04.

1. a. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-890 tühistati Harju Maakohtu 16.04.
3. a otsus O.H õigeksmõistmises

§ 199lg 2 p 9 järgi 10.01.2009.

a episoodis ning kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Harju Maakohtu 18.01.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-890 tunnistati O.H süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel loeti karistus kaetuks O.H-le Harju Maakohtu 16.04.2009.

a kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.

1. a. Harju Maakohtu 30.09.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-13830 jäeti O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Harju Maakohtu 17.02.
3. a määrusega nr 1-09-890 jäeti O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. O.H karistuse kandmine algas 16.04.2009 ja lõpeb 27.11.
4. O.H on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Tartu Vangla leiab, et O.H ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Kriminaalhooldaja nõustub O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav vabaneb novembris
5. a ja kuna tegemist on suhteliselt nõrga iseloomuga isikuga ning narkomaaniga, aitab ennetähtaegne vabanemise tal eluga kohaneda. Kohtumenetluse poolte seisukohad O.H selgitas, et vabanemisel asub ta elama oma ema juurde xxx ja soovib tööle minna. Ta tunnistab, et on narkomaan, kuid vanglas ei ole talle mingites programmides osalemist võimaldatud. Prokurör ei nõustu O.H karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuniku seisukoht 2 O.H kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis O.H puhul hõlmab lisaks Harju Maakohtu 18.01.

1. a otsusega mõistetud lõplikule liitkaristusele (1 aasta 7 kuud ja 11 päeva vangistust) ka Harju Maakohtu 06.03.
2. a määrusega täitmisele pööratud karistuse osa, mida O.H kandis ajavahemikus 05.03.
3. a kuni 16.04.2009, millest alustati tema karistuse kandmise aega vastavalt Harju Maakohtu 16.04.
4. a ja 18.01.
5. a otsustele, s.o 1 kuu ja 11 päeva. Seega on kantud karistuse aeg (1 aasta 7 kuud 11 päeva + 1 kuu 11 päeva) 1 aasta 8 kuud 22 päeva alates 05.03.
6. a. Karistusajast, s.o 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva, mis algas 05.03.
7. a, sai kaks kolmandikku, s.o 1 aasta 1 kuu 24 päeva, kantud
8. aprillil
9. a. Harju Maakohtu 17.02.
10. a määrus O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta jõustus 09.03.
11. a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega tekib O.H õigus uuele ennetähtaegsele vabanemisele alates 09.09.
12. a.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, tegemist on teise reaalse vangistusega. Ta on varem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid karistus on pööratud täitmisele. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja uimastisõltlased. Süüdimõistetu on alates 2002. aastast pidevalt narkootikume tarvitanud, kuid kriminaalhooldaja sõnul oma probleeme ei tunnista. Vabanemise korral asuks O.H elama Lasnamäel asuvasse korterisse, kus elas varemgi, ning kus elab palju endisi tuttavaid, kes on tarvitanud ja tarvitavad narkootikume. Kinnipeetaval on head suhted oma emaga, kuid viimase sõnul on O.H alati rohkem kuulanud sõprade arvamust, kui tema oma. Vabanemise korral puudub tal ka töökoht, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski vaba aja rohkuse tõttu. Töökoha leidmine ja hoidmine on raskendatud eriala puudumise ning sõltuvuse olemasolu tõttu. Kuigi O.H vabaneb juba novembris 2010 ning kriminaalhooldus annaks võimaluse teatavaks kontrolliks, ei pea kohus teda võimalikuks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. O.H varasem käitumine näitab, et ta ei suuda kriminaalhooldusel olles õiguskuulekalt käituda, ta on katseajal toime pannud uued kuriteod. Seega ei anna O.H puhul käitumiskontrollile allutamine oodatud tulemusi ning otstarbekas on karistus lõpuni kanda. Kohtunik 3