Obsah (6)
§ 76§ 329§ 65§ 68§ 424§ 121Toimik nr 1-09-12408 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-12408 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtui
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.02.2010 kohtuotsusega
§ 329, § 424, § 121 järgi ning karistuseks mõisteti Kr
MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 4 kuud 20 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 08.12.2008 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 14.07.2009 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmata osa, 7 kuud 21 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva, kandmisele kuulus 1 aasta 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.10.2009 ja lõpp 03.11.2010. 1
(4)N.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 20). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.04.2010. Kinnipidamisasutusest N.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanemisjärgselt asub kinnipeetav elama ema, Rxxx Nxxx juurde aadressil xxx, kus praegu elab ka tema elukaaslane Axxx Jxxx ja tütar Vxxx. Tegemist on erastatud 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Isik omab põhiharidust. TTA kaudu lõpetas pottsepa kursused, vastav tunnistus olemas. Ametlikku töökohta ei ole olnud. Enne vangistust oli registreeritud ametlikult töötuna. Enne vangistust oli peamiseks sissetulekuks töövõimetus pension, mitteametlikud sissetulekud ja elukaaslase vanemapalk. N.A on on rahalisi kohustusi 9886,80 krooni ulatuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval riskiv ja hoolimatu elustiil, mis väljendus liiklusseaduse rikkumistes, alkoholijoobes auto juhtimises, alkoholi kuritarvitamises. Isik võib alkoholijoobes muutuda vägivaldseks. Kinnipeetav tunnistab oma alkoholisõltuvust. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka vabaduskaotusliku karistusega, kuid ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht, mis võib oluliselt suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti ei suutnud kinnipeetav järgida katseajal kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava tausta arvestades ei saa Viru Vangla olla kindel, et ta suudab seekord täita talle kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik võttis arvesse asjaolu, et N.A, keda on korduvalt allutatud käitumiskontrollile (3 korda), ei olnud motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, vaid jätkas mitteseadusekuulekat eluviisi ega täitnud talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Veelgi enam, ta pani toime mitmeid väärtegusid sh alkoholiseaduse rikkumisi. Enne vangistust oli N.A probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tema käitumine vabaduses ohustas ühiskonda, kaasliiklejaid ja seadis ohtu ka enda tervise ja elu. Peale seda vabaduses puudub N.A kindel töökohta, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes uue kuriteo toimepanemise riskist leian, et N.A suhtes ei ole seaduskuulekas käitumine olemuslikult veel kinnistunud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ning on olemas reaalne oht uue kuriteo toimepanemiseks. Antud isiku suhtes on mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et N.A karistuse kandmise jätkamine kinnipidamiskohas võimaldab tal olla eemal sõltuvusainetest, osaleda individuaalnõustamistel, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. N.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ema juures. Ta läheb tööle. Ta väärtustab oma perekonda ega hakka enam kuritegusid toime panema. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. N.A on olnud kriminaalhooldusele varem määratud 3 korral. Kriminaalhooldus lõppes kahel korral uute kuritegude toimepanemisega. Ta on toime pannud hulgalisi väärtegusid. See näitab, et isik on kriminaalhooldusesse suhtunud pikema aja jooksul kergemeelselt. Ei ole alust arvata, et nüüd hakkan kriminaalhooldus isikule piisavat mõju osutama ja ta ei pane enam uusi kuritegusid. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N.A tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud
§ 424
ja § 329 alusel, viimase kohtuotsusega ka
§ 121järgi..
Isik on varem 3 korral olnud käitumiskontrolli all, ühel korral õnnestunult, mitmel korral pani uued kuriteod toime katseajal. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et N.A on 18 korral väärteokorras karistatud nendest 6 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 4 korral Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega, kusjuures 2 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsilpinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab N.A-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 09.03.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema, RxxxNxxx juurde aadressil xxx, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema koos õetütre Vxxx N.A (sünd 25.05.2000). Nimetatud korter on 2-toaline, erastatud, vajab remonti. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Rxxx Nxxxe on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 92). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 93) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub N.A kindel töökoht. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava perekonna eelarve koosneb Rxxx Nxxx töövõimetuspensionist 2229 krooni ja tütretütre Violita Makarova toitjakaotuspensionist ning hooldajatasust kokku xxx6 krooni kuus. Rxxx Nxxx on nõus toetama poega nii materiaalselt kui moraalselt seni kuni talle määratakse töövõimekaotuse pension. N.A sissetulekuks enne vangistust oli töövõimekaotuse pension kuni septembrini
- Samas on korteriüürivõlg 6000 krooni. Arvestades N.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( 2.astme kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on kohus seisukohal, et N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest 3
(4)vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud N.A uut samalaadset kuritegu toime panna. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (50977 krooni) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. N.A puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.A temale Viru Maakohtu 25.02.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 28. juuli 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu N.A määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.09.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)