6 k. katseajaga Viibis vahi all alates 25.06.2010 a. kuni 26.06.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: G.K on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 25.06.2010 a. kella 20.50 ajal juhtis Tallinnas Pärnu mnt. 135 maja juures mootorsõidukit Volvo reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoobe 1, 27 mg/l ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega G.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav G.K ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 25.06 ta tarvitas nii õlut kui ka viina. Seejärel toimus kodus tüli ja ta otsustas autoga sõita sõbra juurde. Enne sõiduki juhtimist ta sai aru, et on alkoholijoobes. Ta sai sõidukit juhtida umbes 20-30 minutit ja politsei märguandel ta peatas sõiduki. Tal tuvastati alkoholijoove ja politseijaoskonnas puhus ka tõenduslikku alkomeetrisse ning tal tuvastati alkoholijoove. Kahetseb juhtunut. Tunnistaja Maianžely U poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.06. ta oli politseipatrullis ja juhtimiskeskusest sai info, et Pärnu mnt. suunas liigub Volvo reg. nr. xxx, mille juht võib-olla joobnud olekus. Sõiduk peatati ja juhil G.K tuvastati alkoholijoove. Isik toimetati jaoskonda ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal 1, 32 mg/l. Süüdistatava G.K süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 4 – 6 /
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistataval töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, väärteokorras tema karistamist LS § 74 – 19 järgi rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, üldsuse esindaja ja politseinike oskuslikku tegutsemist isiku poolt juhitud sõiduki kinnipidamist ja võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmist, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada G.K
järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui G.K ei pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 25.06.2010 a. kuni 26.06.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva.
1 p. 1 alusel G.K-lt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 1 ( üheks ) kuuks. Katseaja ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista G.K-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista G.K-lt kaitsjatasu 1500 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.