Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 16.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-17484 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid U.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks U.E sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx puudub Karistuse kandmise algus 05.12.2009 ja lõpp 01.02.2012 Jätta U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 ja §266 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 27 päeva alates 05.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ja töötab majandusosakonna abitöölisena. Lähedastest peab kinnipeetav sidet emaga nii kirja- kui telefoni teel. Rahaliselt kinnipeetavat keegi vanglas ei toeta. Kinnipeetaval on tutvusringkonnas palju isikuid, kes on varasemalt 1 karistatud. Perekonnas on ka kriminaalse taustaga kinnipeetava vend. Kinnipeetav ei tunnista oma probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega, seoses sellega säilib risk uute kuritegude toimepanemiseks. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetaval esinenud agressiivset käitumist ega enesevalitsuse kaotamist, ta püüab leida oma tegudele õigustusi, probleemide lahendamisel ei kasuta adekvaatseid lahendusvariante. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on käitunud vangistuses eeskujulikult, on hõivatud töötamise ja programmis osalemisega ning vabanemiseks on olemas vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle ja osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanematele kuuluvasse korterisse. Korter on 2-toaline, vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ja selles elavad kinnipeetava vanemad, vend, vanaema ja kinnipeetava elukaaslane koos lapsega. Korter on ilmselgelt ülerahvastatud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on suured võlgnevused kohtutäiturite ees. Kinnipeetava ema on eelpensionil ja hooldab oma haiget ema, kinnipeetava isal töökoht puudub, kinnipeetava elukaaslane hakkab saama emapalka, lisaks on perel toetuseks vanaema pension. Arvestades piirkonda, kuhu kinnipeetav vabanemise korral elama asub ja kinnipeetaval pikaajalise alalise töökogemuse puudumist, on tema kohene tööleasumine ebatõenäoline. Kinnipeetava vabanemisel raskeneb perekonna majanduslik olukord. Kinnipeetav on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel. Katseaeg kulges negatiivselt, kinnipeetav rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on kõrge enesehinnang, mistõttu hindab ta ka enda toimetulekuvõimet kõrgelt. Lähtudes asjaolust, et kinnipeetav on vaatamata oma noorele eale kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral, on kinnipeetava käitumist mõjutavaks asjaoluks vabaduses juba väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Maakohtu istung Kinnipeetav taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et ta soovib osaleda lapse kasvatamises. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja leidis, et käesoleval ajal on see ennatlik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja vangistust kannab käesoleval ajal kolmandat korda. Kolmel korral on kinnipeetav olnud ka kriminaalhoolduse all, katseaeg kulges negatiivselt. Kinnipeetav rikkus lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning pani katseajal toime uue kuriteo. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanematele kuuluvasse korterisse. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist 2-toalise selgelt ülerahvastatud korteriga, kuhu kinnipeetava elamaasumine ei soodusta resotsialiseerumist. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Kohtutäiturite ees on kinnipeetaval suured võlad, perekond on materiaalselt kehvasti toimetulev ja kinnipeetavat üleval pidama hakata ei ole võimalik. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, elukohta, hariduse, eriala puudumist ja töökogemuse puudumist on kinnipeetava kohene töölesaamine peale vangistusest vabanemist maakohtu arvates ebatõenäoline. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatud seisukohaga, et antud kinnipeetava puhul on selgelt välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Arvestades ebasobivat elukohta, töökoha puudumist, mis suurendab vaba aega ja sattumist samasse keskkonda, on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseks. Samas ei arvesta maakohus positiivse asjaoluna lähedaste toetust, kuna samal elamispinnal samade lähedastega elas kinnipeetav ka enne vangistust. Seega ei suuda lähedased ja nende toetus takistada kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab sellega hakkama. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ja sooritab neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. 3 Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, kuna leiab, et käesoleval ajal on see ennatlik. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 05.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 4