← Eesti

1-10-12057/4

Obsah (6)§ 200§ 424§ 56§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 12057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. oktoobril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Maris Karna ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul pro

§ 200lg.

2 p. 1; § 201 lg. 2 p. 1; § 424 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 2.25.08.2008 a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega, mis asendatud ÜKT – ga 720 tundi ja tähtajaga 1 aasta. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. süüdistusasja

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 23.07.2010 a. kella 00.15 ajal Rae valla Jüri ringil mootorsõidukit Ford reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholisisaldus 2, 41+- 0, 06 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega S.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav S.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav S.N ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 22.

  1. õhtul ta sõitis abikaasaga Paukülasse, kus tarvitas alkoholi, s.o. 250 g. viina. Peale seda jõi veel pudeli õlut seejärel puhkasid autos. Ärkas üles selle peale, et auto juurde tulid võõrad mehed ja hakkasid midagi kar- juma. Ta tundis ennast ohus ja otsustas ära sõita. Pärast Koset märkas, et tema sõiduki taga sõidab üks tsiviilvärvides sõiduk, mille juht vilgutas tuledega. Ta sai aru, et peab sõiduki peatama. Teise sõiduki juht midagi talle rääkis ja jätkas sõitmist. Jüri ringil see sõiduk möödus tema sõidukist ja ta oli sunnitud sõiduki peatama. Mõne aja pärast saabus politseipatrull. Ta puhus alkomeetrisse, mille tulem oli positiivne ning ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Tunnistab, et juhtis sõidukit joobeseisundis ja kahetseb juhtunut. Tunnistaja Siim A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 23.07 ta oli politseipatrullis ja sai juhtimiskeskusest väljakutse Jürisse ringteele, kus pidi sõitma sõiduk Ford reg. nr. XXX, mille juht võib-olla joobnud olekus. Selle sõiduki järgi pidi sõitma helistaja, kes märkas seda sõidukit. See juht pidi seisma Jüri ringil ja see Ford pidi ka seal seisma. Talle lehvitati ja ta sõitis sõiduki Ford juurde. Selles autos roolis istus üks mees ja kõrval naine. Juht oli ilmselt alkoholijoobe tunnustega ja dokumentide alusel tuvastati juhiks S.N. Juht väitis, et pole kuskile sõitnud, vaid puhkab. Indikaatorvahendisse puhumisel tuvastati alkoholijoove 1,
  2. Seejärel juht toimetatud Wismari haiglasse ekspertiisi. Samuti kuulas üle isiku, kes teatas sellest sõidukist, mida juhtis S.N. Tunnistaja Kristo Kaur poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 22.07 kella 23.48 enne 5 km. Koset ta märkas teel vingerdavat sõidukit Ford reg. nr. XXX, mille juht oli ilmselt joobnud olekus. Ta helistas nr. 110 ja teatas juhtunust, samal sõitis selle auto järel. Sellel autol suund oli Tallinna poole ja tartu mnt-l keeras Jüri ringile. Sellel ringil ta sõitis autoga selle auto ette ning sõiduk oli sunnitud peatuma. Sõidukis oli kaks inimest ja politsei saabumiseni keegi sellest autost ei väljunud. Süüdistatava S.N süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, ekspertiisiaktiga ( mille kohaselt tuvastatud alkoholijoove – 2, 41+- 0,06 mg/g ), väärteo lõpetamise määrusega / t.l. 7 – 11, 14 /.

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kaaskodanike ja politseinike aktiivset ning kohusetundlikku suhtumist infosse ja Vazhinskiy kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, puhtsüdamlikku kahetsust, pere ainukest isikut sissetuleku omamisel ja pere ainukest toitjat, reaalse vangistuse puhul laenu tagastamise katkemist ja võimalusega eluaseme kaotamist, lubadust seaduskuulekat edasist käitumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.N

§ 424järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui S.N ei pane kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Täidab kontrollnõudeid, millised määratud

§ 75lg.

1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

§ 50lg.

1 p. 1 alusel S.N-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks. Katseaja ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast 2 Välja mõista S.N-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista S.N-ilt ekspertiisitasu 406 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.