Kriminaalasi nr 1-09-1570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 oktoober 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1570 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi G.L-i süüdi

§ 424

ja 329 järgi Taotluse esitaja Süüdimõistetu G.L-i esindaja vandeadvokaat Karl Saavo (OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia 4 51004 Tartu, e-post:karl.saavo@mail.ee) Kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamiseks Taotlus RESOLUTSIOON Jätta vandeadvokaat Karl Saavo taotlus G.L-ile Tartu Maakohtu 02.02.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 02.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1570

§ 424

ja § 329 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta kuus kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust G.L-ile 11.02.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-2000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli viis kuud 11 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti G.L-ile üks aasta 11 kuud ja 11 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti G.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks, mis laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 09.02.2009.a. G.L-i esindaja vandeadvokaat Karl Saavo esitas kohtule taotluse, milles palub vähendada G.L-ile Tartu Maakohtu 02.02.2009 otsusega mõistetud karistust. Oma 1

§ 5

lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kui täitmiskohtunik leiab, et jõustunud kohtuotsusest tulenevad isikule karistusõiguslikud piirangud, mida kehtivas õiguses samadel asjaoludel enam kohaldada ei saaks, ning nende piirangute edasikestmisest tingitud riive isiku põhiõigustele on ebaproportsionaalne võrreldes kollideeruvate väärtustega (õiguskindlus, õigusrahu ja kohtusüsteemi tõhus toimimine), tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetu piirangutest vabastada või piirangute ulatust vähendada. G.L tuvastatud alkoholijoove 0,74 mg alkoholi 1 liitri väljahingatava õhu kohta oli väiksem kui alates 01.07.

1. kehtima hakanud alkoholijoobe määr, millega kaasneb kriminaalvastutus mootorsõiduki juhtimise eest. Kuigi ülaltoodud seadusemuudatused ei oma G.L-i suhtes tagasiulatuvat jõudu ega vabasta teda karistuse kandmisest, tuleks kaaluda temale mõistetud karistuse vähendamist. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja seda ka karistuse mõistmise põhimõtete kohaldamisel. Võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt on G.L asetatud halvemasse olukorda kui isikud, kes panevad analoogse rikkumise toime peale 01.07.
2. Tegemist on G.L-i põhiõiguste riivega ja tuleb kaaluda, kas esinevad põhiõiguste riivet õigustavad väärtused. G.L tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. G.L-i vangistuses viibimine asetab tema perekonna raskesse olukorda. Süüdimõistetu perekonnas on 5 last, kellest vanim sai tänavu 18-aastaseks, neli last on alaealised. Üks lastest, 12-aastane Reimo G.L, on invaliid ja vajab suuremat hoolitsust. Süüdimõistetul on 24 hektari suurune talukoht, mida on vaja harida. Abikaasa Agnes G.L ei suuda üksinda kõikide probleemidega toime tulla. Kohus leiab, et G.L-i esindaja taotlus G.L-ile mõistetud karistuse vähendamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Viidatud

§ 424

muudatus seisnes selles, et kui kuni 01.07.2009 nägi dispositsioon ette mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, siis alates 01.07.2009 vaid mootorsõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis. Lisaks sellele, alates 01.07.2009 kehtiva LS § 20 lg 31 lg 1 ja 2 järgi loetakse isik alkoholijoobes olevaks, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või teatud erandlike eritunnuste olemasolul, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G.L tuvastati alkoholijoove 0,74 mg/l. Samas on tuvastatud ka see, et tema reaktsioonivõime on aeglane, kõne häiritud, aja ja koha tajumine unine, kõnnak tuigerdav (t.l 2). Need on eritunnused, mis on käsitletavad alkoholijoobena alates 01.07.2009.a kehtiva Liiklusseaduse § 20 lg 3 1 lg 1 ja 2 mõttes. Seega on G.L-i rikkumine käsitletav

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteona ka peale uue redaktsiooni jõustumist.

Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus 10.09.2010.a G.L-i määruskaebuse lahendamisel (t.l 61-62). G.L tunnistati lisaks süüdi ka

§ 329

järgi ja

§ 63

lg 1 alusel on talle mõistetud karistuseks

§ 424

ja § 329 toimepandud kuritegude eest üks karistus, mida suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kummaski, ei

§ 424

ega ka

§ 329

, sätestatud karistuse määrad ei ole muutunud peale G.L-i suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumist. Seega puudub alus asuda ka seisukohale justkui oleks G.L asetatud halvemasse olukorda kui isikud, kes panevad analoogse rikkumise toime peale 01.07.2010. a, kuna karistusmäärad on samad. 2