(438)nelisada kolmkümmend kaheksa krooni toksikoloogiaekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel

(7)seitse krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu. Välja mõista V.

(6525)kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017, alates 01.01.2011 a. arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb juurde märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „V.A, 110-15380, menetluskulu või sundraha“. Kui rahaline karistus, menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud 2 korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus asja arutamiseks üldkorras. Vastava taotluse esitamata jätmise korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD : V.A-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, 15.08.2010 a. kella 23.40 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis Pärnu maakonnas, Vändra alevis Vana t. 3 maja juures mootorsõidukit X, riiklik reg. nr. X. V.A keeldus joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetri kasutamisest ning ta toimetati sundi kasutades SA Pärnu Haiglasse, kus temalt sundi kohaldades võeti vereproov ekspertiisiks. Haiglas teostati etanooli määramine verest gaasikromatograafilise meetodiga Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET 4.1 järgi. Verest leiti V.A etanooli 2,51 +- 0,07 mg/l kohta. Sellega rikkus 1 V.A Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav on end kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning kinnitanud, et juhtis 15.08.2010 a., õhtul kella 23.40 paiku alkoholijoobe seisundis olles Vändras Vanal tänaval mootorsõidukit ning oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Samas ei ole ta nõustunud, et temalt võeti vereproov sunniviisiliselt. Kohtule on esitatud ettepanek rahalise karistuse kohaldamiseks KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 200 päevamäära, s.o. 10000 krooni ulatuses. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei ole taotletud, kuna V.A, tulenevalt liikumispuudest vajab igapäevaseks toimetulekuks sõiduautot. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et järeldused kriminaalasja toimikus olevate tõendite ja nende süüdistusaktis kajastatud hinnangutes kuriteo toimepanemise tõendatuse kohta V.A poolt on põhjendatud. Samuti on põhjendatud prokuröri taotlus talle kohaldatava karistuse määra kohta. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud, kuna V.A käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samas esineb tal aga karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus. V.A on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. Kriminaalasja juurde on lisatud tõendid selle kohta, et V.A on olemas rahalised vahendid, mis võimaldavad tal rahalist karistust kanda (t.l. 37,38). Seega tuleb V.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle rahaline karistus vastavalt süüdistusaktile. Kuna V.A esineb töövõime kaotus 80 % ulatuses (t.l. 34), samuti vajab ta liikumispuude tõttu igapäevaseks toimetulekuks sõiduautot (t.l. 36), siis ei ole temalt KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine esmakordse rikkumise korral veel vajalik. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole asitõendeid. Menetluskuluna kuulub V.