KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2010. a Võru kohtumaja Kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2239 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosma

§ 66

lg 2 , 3 alusel võimaldada rahatrahv – 9000 krooni tasuda ositi, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt kuu 15.-ks kuupäevaks 750 krooni tähtajaga üks aasta. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 2490,10,001775 karistati D.P selle eest, et ta 14.06.2010.a. kella 08:38 ajal Jõgeva-Mustvee mnt 2.kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,41 mg/l, millega D.P rikkus LE § 76 p 3 nõudeid ja pani toime Liiklusseaduse §-de 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, 150 trahviühiku suuruse s.o 9000 kroonise rahatrahviga. Liiklusseaduse § 74 19 lg 3 alusel lisakaristusena võeti D.P-lt ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Menetlusaluse isiku kaebuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas D.P kaebuse. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et. , kui 14.06.2010.a peatati Jõgeva-Mustvee maanteel tema juhitud veoauto xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx ja puhumisel indikaatorvahendisse selgus, et tema väljahingatava õhu liitris on alkoholisisaldus 0,41 mg/l, oli see tema jaoks ebameeldiv üllatus. Oli küll ca 30 tundi tagasi õlut tarvitanud, kuid täiesti veendunud oma kainuses. Vahetult enne peatamist tarvitas ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini. Seda, et see ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte uurides märkas, et see ravim sisaldab 39 mahuprotsenti alkoholi. Seoses alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus koostas piirkonnapolitseinik H. P. väärteoprotokolli AB 1184093 ja käskis samas kainenemiseni oodata, et siis sõitu jätkata. Oodanud autos, mis seisis maanteesilla juures ja mille asukoht oli kaasliiklejatele ja just tööd alustanud sillaremontijatele äärmiselt ebamugav ca 2,5 tundi, arvates, et ravimist saadud joove on lahtunud, toimetas auto, mille asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, umbes 4 km kaugusel oleva söögikoha parklasse, et seal süüa, seejärel kainust kontrollida ja sõitu jätkata. Selleks politseinikelt loa küsimise peale sel hetkel lihtsalt ei tulnud. Söögikoha parklas tuli juurde uus politseipatrull ning kontrollis uuesti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tuvastades selleks 0,14 mg/l. Pööramata tähelepanu kaebuse esitaja põhjendustele (auto häiris liiklust, seisundi parandamiseks vajas toitu jms), vormistati taas väärteoprotokoll, seekord AB
2. Nõnda juhtuski, et praktiliselt eluaegse seaduskuuleka autojuhina rikkus nüüd pensionärina tahtmatult ja kahjuks korduvalt seadusesätteid. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestamata koostas Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik K. P. kaks väärteootsust, millest esimesega karistati 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning teise otsusega lisati veel 6000 kroonine rahatrahv. Kaebuse esitaja leiab, et jättes eelnimetatud väärteoasjad ühendamata, tekitas menetleja ebaratsionaalse ja nii kaebajale kui ka riigile kuluka olukorra, kus kaebaja peaks esitama kaks suhteliselt identset kaebust, rääkimata karistuse ebaõiglusest - puudub liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Soovimata ebaratsionaalsust omaltpoolt võimendada, esitab menetlusalune isik ühe kaebuse mõlemale ülalnimetatud väärteootsusele, paludes kohtul kirjeldatud olukorra lahendamiseks kõnealused väärteoasjad nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 ühendada. 2

§ 56lg 1 sätetest.

Olukorras kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki juhtimise seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,41 mg/l on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õiguserikkumisega. Antud seisundi korral vähenevad tähelepanu ja kontsentratsioonivõime, kahaneb haistmisvõime, silmade adaptsioon on häiritud. Neuroloogiliselt ilmneb silmamunade peegeldav liikumine üles või külgsuundadel vaatamisel. Ilmnevad koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired. Eufooriahood vahelduvad uimasuse ja unisusega. 19 Liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus võib kasvada kuni 30 korda. LS § 74 lg 2 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ( s.o kuni 18 000 krooni) või aresti või sõiduki 19 juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. LS § 74 lg 3 p 1 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada süüteo eest lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuna isik oma vastulauses tunnistas oma süüd ja kahetses juhtumit, siis kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel sellega vastavalt

§ 60

lg 2, kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Lisakaristuse määramisel võeti aluseks teo raskusaste, nimelt veoauto. Antud teoga pani menetlusalune isik ohtu nii teiste inimeste kui enda elud. Menetlusalusel isikul on ka varasemast ajast kehtivaid karistusi. Et menetlusalune isik pani 14.06.2010 toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määrati 3

§ 66lg 2 tunnustel.

Isik ei ole pöördunud politsei poole taotlusega rahatrahvi ositi tasumiseks. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus edastas kaebuse esitajale D.P-le kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. D.P poolt valitud kaitsja teatas 18.11.2010 kohtule, et D.P jääb endiselt seisukoha juurde, et tema poolt väärteoasjades esitatud kaebused lahendataks kirjalikus menetluses. Kaitsja palub kohtul D.P kaebuse rahuldada ja vähendada talle 13.07.2010.a. väärteoasjas 2490,10,001775 tehtud otsusega määratud rahatrahvi määra ja jätta kohaldamata lisakaristus – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusaluse isiku kaebusest ja sellele lisatud kohtuvälise menetleja otsustest nähtub, et D.P-le oli kohtuvälise menetleja poolt 14.juunil 2010.a. koostatud kaks väärteoprotokolli kahe erineva väärteo toimepanemise kohta ja teda on karistatud kahe otsusega – väärteoasjas nr 2490,10,001775 Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ning väärteoasjas nr 2490,10,001776 tehtud otsusega 19 on teda karistatud Liiklusseaduse § 74 lg 1 ja

§ 276

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades

§ 276järgi 6000 kroonise rahatrahviga.

Kohtule esitatud kaebuses heidab menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale ette väärteoasjade ühendamata jätmist ja tema karistamist kahe otsuse järgi, leides, et nimetatud asjaolu tõi kaasa ebaõiglase karistuse - puudus liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Esitatud kaebuses püüab menetlusalune isik näidata enda kohtuvälise menetleja poolt kahe erineva väärteona kvalifitseeritud käitumist 14.juunil 2010.a., millele kohtuväline menetleja on andnud hinnangu ka kahe erineva otsusega, jätkuva tegevusena, mis kaebaja arvates moodustaks ühe väärteokoosseisu ja mille eest tuleks mõista üks karistus. Kohus sellist seisukohta ei jaga ja leiab, et väärteoasjas nr 2490,10,001776 D.P-le süüks arvatud väärteo näol on tegemist teise samal kuupäeval toime pandud väärteoga. Et kohtuväline menetleja on erinevates väärteoasjades teinud kaks erinevat otsust , peab kohus vastavalt V™S §-s 133 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavatele küsimustele kaebust lahendades välja selgitama kas kumbki väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima , kas kohtuväline menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust ja kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seega tuleb kohtul anda hinnang mõlemale kohtuvälise menetleja otsusele, mistõttu kohus lahendab kaebuse kaevatavate otsuste peale eraldi menetlustes. Kohus märgib ka, et V™S § 63 lg 1 sätestatu kohaselt kui isik on toime pannud ühe või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada, kuid tegemist ei ole imperatiivse õigusnormiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohustust väärteoasjade ühendamiseks, vaid jätab selle kohtuvälise menetleja otsustada. Antud juhul on kohtuväline menetleja menetlenud D.P kahte väärtegu eraldi ja määranud karistuse kummagi väärteo eest kahes erinevas väärteoasjas tehtud otsusega. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kui isik on 4

§ 63lg 3 eraldi, karistuste liitmist ei toimu.

Ühe väärteoasjana tuleb menetleda ideaalkogumi asju, kus isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu ja seda on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2490,10,001776 ka teinud. Kohus selgitab, et kaebuses viidatud liitkaristuse mõistmist väärtegude puhul ei kohaldata,

§ 64reguleerib karistuse mõistmist kuritegude reaalkogumi korral.

Tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid. Tunnistaja A. R. ütlustega ( tl 15) , on tõendatud, et 14.06.2010 politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ raames kella 08:38 ajal lasi ta Jõgeva-Mustvee maantee

1. kilomeetril suunaga TartuJõgeva- Aravete suunas liikuva rekka registreerimismärgiga xxx xxx juhil D.P puhuda indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020 nr A101664, mis näitas tulemuseks 0,42 mg/l väljahingatavas õhus, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( tl 13 ) on tõendatud, et 14.06.2010 kell 08:38 allutati Jõgeva linnas Jõgeva-Mustvee mnt 2.kilomeetril kontrollile D.P, isikukood xxx, kusjuures 15.10.2010 kalibreeritud indikaatorvahend Alco Quant 6020 nr A101664 näitas alkoholisisalduseks D.P väljahingatavas õhus 0,42 mg/l, joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 mõõtetulemus oli 0,46 mg/l , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks loeti 0,41 mg/l., kusjuures D.P allkirjaga nimetatud protokollis on tõendatud, et D.P-le tutvustati Joobeseisundi kontrollile allutatud isiku õigusi PPS § 7 27 lg 4 järgi, sh õigust vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Nähtuvalt väärteomaterjalidest D.P indikaatorvahendi näitu ei vaidlustanud ja alkoholisisalduse määramist veres ei soovinud; 14.06.2010.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtub, et D.P kõrvaldati 14.06.2010 alates kella 08:38 ajal LS § 20 1 lg 2 alusel sõiduki xxxxx xx xx reg.märgiga xxx xxx juhtimiselt kuni kaineks saamiseni. Liiklusseaduse § 20 1 lg 2 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alus arvata , et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kohus, hinnates väärteotoimikus olevaid eeltoodud tõendeid kogumis, on seisukohal, et LE § 76 p 3 nõuete , mille kohaselt juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem eiramine D.P poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas s.o 14.juunil 2010 kell 08:38 Jõgeva linnas Mustvee mnt 2.kilomeetril on tõendatud ning D.P poolt mootorsõidukijuhi alkoholijoobes juhtimine 19 on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Menetlusaluse isiku D.P omakäeliste väärteoprotokollil antud ütluste kohaselt jõi ta 13.
2. kaks pudelit õlut .Oli kindel, et on kaine, 14.06.10 tarvitas 12 - 21 tilka Valocordini. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ( tl 17 ), nii nagu ka esitatud kaebuses, märgib D.P, et tema väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus 0,41 mg/l tuli talle üllatusena, sest õlut oli tarvitanud ca 30 tundi tagasi, mistõttu oli täiesti veendunud oma kainuses, hommikul vahetult enne peatumist oli tarvitanud ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini, kusjuures seda, et ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte 5

§ 15

on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 56lg 1 on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § § 74 19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väitega, et kohtuväline menetleja on sisuliselt tema väärtegu põhjendamatult võimendanud ning otsuses ei ole arvestatud menetlusaluse isiku vastulauses kirjeldatud asjaolusid, põhjendusi ega palveid, ainsana on otsustes kergendava asjaoluna viidatud süü tunnistamisele. Nähtuvalt kohtuvälise menetlejaga poolt väärteoasjas nr 2490,10,001775 tehtud otsusest ( tl 16) on kohtuvälise menetleja võtnud vastulause osas seisukoha ja leidnud, et iga isik peab enne ravimi kasutamist tutvuma, mis toimet võib mingi ravim osutada. Seda tegemata seadis menetlusalune isik ohtu teiste inimeste 6

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks kergendavaks asjaoluks lugeda menetlusaluse isiku poolt rikkumise tunnistamise. Kohtuväline menetleja on D.P karistanud rahatrahviga keskmises määras ning pidanud vajalikuks kohaldada alammääras lisakaristust, võttes D.P-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks. Kohus leiab, et D.P süüd välistavad asjaolud puuduvad. D.P vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on kaebusest tulenev kahetsus. 19 Hinnates D.P süü suurust märgib kohus, et LS § 74 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. D.P hingeõhus tuvastati alkoholisisaldus 0,41 mg/l s.o määras, mis on veidi üle keskmise sanktsioonis märgitust. Süü suuruse hindamisel ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta ka asjaolu, et D.P juhtis alkoholijoobes olles liikluses suurema ohu allikat – veoautot. Karistuse mõistmisel süüdlase isiku arvestamist iseseisva alusena karistusseadustik ette ei näe, kuid karistuse kohaldamisel, hinnates karistuse eripreventiivset eesmärki, arvestab kohus, et kuigi nähtuvalt karistusregistri teatisest ( tl 22-23 ) omas D.P käesolevas asjas väärteo toimepanemise ajal s.o. 14.juunil 2010 ühte kehtivat teiseliigilist väärteokaristust (milleks oli 27.11.2009.a. määratud ja 11.12.2009.a. tasutud 3600 kroonine rahatrahv Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi ), ei ole 1942.a. sündinud ja pikka aega mootorsõiduki juhtimisõigust omavat D.P varasemalt ühe raskema liiklusalase väärteo – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest kordagi karistatud. Kõike eeltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades peab kohus põhjendatuks D.P-le karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras. Eripreventiivsel kaalutlusel peab kohus võimalikuks mitte rakendada D.P suhtes lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Arvestades, et D.P on pensionär, kellel 9000 kroonise rahatrahvi korraga tasumine käib ilmselgelt üle jõu, määrab kohus

§ 66lg 2,3 alusel, et rahatrahv kuulub tasumisele ositi, ühe aasta jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust. . Kersti Vosman Kohtunik 7