lg 3 alusel mitte vabastada S.N-i talle Viru Maakohtu 22.07.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada prokurörile ja allkirja vastu S.N. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD S.N-i on kriminaalkorras karistatud 3-l korral: • 30.01.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 ja
lg 1 järgi 9 kuu vangistusega,
alusel tingimisi 2 aasta ja 4 kuu katseajaga; • 21.02.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 4 ja
lg 2 p 7 järgi 10 kuu vangistusega,
alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu katseajaga; 2 • 22.07.2008.a Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,6,7 järgi 10 kuu vangistusega, millest
68 lg. 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.02. – 05.02.2004.a., s.o. 3 päeva, kanda jäi 9 kuud 27 päeva vangistust,
alusel tingimisi 2-aastase katseajaga
lg 1 kohaldamisega; 22.06.2009.a pikendati katseaega 6 kuu võrra; 01.12.2009 pikendati katseaega veel 3 kuu võrra; 18.03.2010.a Viru Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise alguseks 31.05.2010.a. Käesolevaks ajaks on S.N talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 04.01.2011.a kohtuistungil avaldas S.N, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja käitumiskontrolli nõudeid täita ning taotles enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmist. S.N avaldas, et ei soovi kriminaalhoolduse järgi joosta ning ta pole kindel ka selles, et kriminaalhooldusametnik lubaks tal välismaale tööle minna. S.N-i avaldatu kohaselt soovib ta karistuse vangistuses lõpuni ärakandmise järgselt minna välismaale tööle ja ta ei ole huvitatud kontrollnõuete täitmisest. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt suhtub S.N ametnikesse ja kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja S.N on andnud mõista, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja ta ei soovi alluda käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on S.N-i kõik käitumiskontrollid (kokku kolm) kulgenud probleemidega; peamine rikkumine S.N-i poolt on olnud registreerimiskohustuse ja kohtu poolt määratud lisakohustuste mittetäitmine. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei pruugi S.N ennetähtaegse vabanemise korral kontrollnõudeid täitma hakata. Kriminaalhooldusametnik ei toeta S.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei pea põhjendatuks S.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tal puudub motivatsioon kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmiseks. Hetkel kannabki S.N vangistuses karistust just seetõttu, et talle karistuseks tingimisi mõistetud vangistus pöörati tema suhtes reaalselt täitmisele kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmata jätmise tõttu. Ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja kriminaalhooldusele käitumiskontrollile allutada isikut, kellel ise puudub motivatsioon kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmiseks ja kriminaalhooldusametnikuga koostööks. Heli Sillaots kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.