4-10-4327/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-4327 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi U.L väärteoasi Liiklusseaduse § 74 ja § 7419 lg 1 järgi Menetlusalune isik U.L (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 17.jaanuar 2011.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Enel Reegat 1 lg 2, § 747 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, 113, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada U.L LS § 74 lg 2, § 74 7 ja § 7419 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. Kohustada U.L asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 23.02.2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. U.L poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada U.L suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtus tuvastatud asjaolud U.L suhtes on Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik R. Rougiaineni poolt koostatud 06.11.2010.a. väärteoprotokoll nr AB 1134549 selle kohta, et U.L 05.11.2010.a. kella 23.23 ajal Harju maakonnas, Loksa linnas, Posti tn maja nr 18 juures liikudes №oruse tn suunas juhtis mootorsõidukit Saab reg. märgiga xxx omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,20 mg/l ± 0,05 = 0,15 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõtmeseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 nr. ARBK-0032, taatlustunnistus nr. TTRC-10-00062. Sõidukil oli läbimata korraline tehnoülevaatus. Oma tegevusega rikkus U.L LS § 20 lg 1; § 20 lg 4 ja § 13 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 741 lg 2; § 74 19 lg 1 ja § 747 järgi. U.L kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema vanaema – kätte 12.12.2010.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et U.L süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada U.L väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise s.o., kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi eest ja tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et U.L süü väärtegude toimepanemises, millised on kvalifitseeritud LS § -de 741 lg 2; 7419 lg 1 ja § 747 järgi on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - U.L poolt kohtuvälises menetluses 06.11.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit xxx Loksal, Loksa linnas ja seda ilma juhiloata, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, enne sõitma minekut oli ta joonud ära 3 lahjat õlut, ta eeldas, et on kaine, sest tarbis alkoholi mitu tundi varem ja ta tundis ennast hästi. Autokool on tal läbitud, aga juhilube ei ole tal kunagi olnud ning seda rahapuuduse tõttu. Auto, millega tema sõitis on tema - U.L oma, kuna on selle eest tasunud, kuid dokumendid ei ole vormistatud, seda ka rahapuuduse tõttu ning ülevaatuse puudumisest ei olnud tema teadlik; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Rauno R 06.11.2010.a. otsustas kõrvaldada U.L sõiduki juhtimiselt kuna isiku kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et U.L ei olnud esitada juhiluba ja isikul tuli alkoholilõhna suust. U.L kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. U.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 06.11.2010.a. kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. 2 - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiaga, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida - Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Jaanus S 05.10.2007.a. otsustas kõrvaldada U.L sõiduki juhtimiselt kuna U.L 05.10.2007.a. juhtis sõidukit Honda Accord reg. märgiga xxx ning isiku kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et U.L puudus juhtimisõigus 1 ja juht oli joobes. U.L kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja seda LS § 20 lg 2 p- de 2 ja 3 alusel, kuna oli alust arvata, et juht on joobeseisundis ja isikul puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. U.L on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud; - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 11.11.2010.a. sõiduki Saab reg. märgiga xxxomanikuks on V. Kokorin, sõidukil viimane tehnoülevaatus teostati 13.12.2007.a. s.t kehtiv tehnoülevaatus sõidukil puudus; - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 06.11.2010.a. oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks U.L, kes teostatud menetlustoimingu käigus on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Isiku joobe tuvastamiseks on kastutatud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK ARBK – 0032 TTRC-10-00062, millise kasutamise tulemusel tuvastati U.L väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,20 ± 0,05 mg/l kohta. U.L on mõõtetulemustega tutvunud; - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 05.11.2010.a. kell 23.25 kohtuväline menetleja kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. 232, milline on kalibreeritud kuni 03.2011.a. tuvastas U.L alkoholijoobe, indikaatorvahendi näit 0,28 mg/l; - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning seda nii rahatrahvidega kui ka arestiga; Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule - U.L-ile inkrimineeritud väärteod LS § -de 741 lg 2; 7419 lg 1 ja § 74 7 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 05.11.2010.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, U.L oli eelnevalt s.o. 05.10.2007.a. juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sõiduk Saab reg märgiga xxx, mida menetlusalune isik 05.11.2010.a. kella 23.23 ajal juhtis ei olnud läbinud nõuetekohast tehnoülevaatus ja menetlusalune isik - U.L oli sõiduki juhtimise ajal seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,20 mg/l ± 0,05 = 0,15 mg/l. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 741 lg 2; LS § 747 ja LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik - U.L teadis, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, st, et tal ei ole kehtivaid juhilubasid, kuid vaatamata sellele asus U.L mootorsõidukit juhtima, olles ise veel ületanud mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ning et tema poolt juhitaval sõidukil puudus korraliselt, nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus. Kuna isiku ütluste kohaselt kuulus auto temale, pidi ta olema ka teadlik, et sõiduk ei ole ülevaatusel käinud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud U.L käitumises õigusvastasust, 3 süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, sõiduki juhtimine mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületades ja tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu.. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et U.L ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et U.L on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS 741 lg 2; LS § 74 7 ja § 1719 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Isik ei tööta, mis tähendab ka sissetuleku puudumist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on U.L ka varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul ei ole U.L hoolimata varasemalt määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegude raskust ja et isikut on varem karistatud arestiga - 10 päeva, leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud aresti mõistmine pikkusega 20 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 23.02.2011.a. Aulike Salo Kohtunik 4 5