1-10-1438/26

Ärakiri 1-10-1438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1438 Kohtunik Istungisekretär Prokurör Kaitsja Erakorraline ettekanne Piia Jaaksoo Gerda Raidla Marelle Ulla Advokaat Toomas Bekker Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata Z.F-ile (ikxxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *) Pärnu Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
3. veebuar 2011 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk taotlus ja pöörata Pärnu Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsusega nr 1-10-1438 Z.F-ile mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud vangistust täitmisele.
5. Kohaldada Z.F suhtes tõkendit vahistamine
6. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Z.F vahistamise päeva, s.o. 01.02.
8. Välja mõista Z.F-ilt riigi tuludesse sundtoomise kulu 25,56 eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
9. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-101438 ning nõude liik - erikulu/. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
10. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk, Z.F. kaitsjale, prokurörile. Edasikaebamise kord 1 Ärakiri 1-10-1438 Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 23.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1438 mõistis kohus Z.F-i süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistas vangistusega 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas 1/3 võrra ja karistuseks mõistis vangistuse 6 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel luges kantuks 5 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud ärakandmata vangistuse asendas kohus üldkasuliku tööga 356 tundi, mille tegemise tähtajaks määras 10 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Z.F-i määras kohus üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Z.F-i mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 09.06.
11. 29.10.2010 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk erakorraline ettekanne J.Truver kohta, milles taotleti ärakandmata karistuse täitmisel pööramist, kuna Z.F hoidust ÜKT-st kõrvale ning esines kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele. Kohus jättis 17.11.2010 kohtumäärusega rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk taotluse ja määrata KarS § 75 lg 1 p 1 alusel Z.F elukohaks ÜKT tegemise ajal Haapsalu Tööotsijate Ühingu Turvakodu *. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS ÜKT-st kõrvalehoidmine. Kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas. Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Pärnu Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsuse järgi määrati Z.F-ile KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 rikkumiste eest 6 kuud vangistust ( ärakandmata osa 5 kuud 28 päeva) ja KarS § 74 lg 5 , § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga, mida tuleb sooritada 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest st. lõpptähtajaga 08.04.
12. Rikkumise faktid :
13. Kriminaalhooldusalune Z.F ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerimistele
14. Kriminaalhooldusalune Z.F ei soorita korrektselt talle määratud üldkasuliku töö tunde. Määratud üldkasuliku töö tundidest on sooritatud vaid 40 tundi eelmisest soorituskohast ja 15,5 tundi Haapsalu Tööotsijate Ühingust ( lisa 1,2)
15. Kriminaalhooldusalune Z.F ei täida kohtu määratud kohustust elada ÜKT sooritamise ajal Haapsalu Tööotsijate Ühingu Turvakodus
16. Kriminaalhooldusalune Z.F ei täida kohtu määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Politseiameti Karistusregistri andmetel on Z.F 06.11.2010 toimepandud Alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest karistatud ( jõustunud 22.11.2010) 2400.- kr ( lisa 3) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusaluse Z.F-i seletuskiri puudub, kuna isik ei ela kohtu määratud elukohas, teda ei ole võimalik olnud kodukülastuste käigus kätte saada. Kriminaalhooldaja Ü-K Annuki telefoni Z.F enam vastu ei võta ja 22.12.2010 viimati kui rääkisin Z.F-iga telefoni teel kolleegi E. Barndõki telefoniga ja tema juuresolekul teatas kriminaalhooldusalune Z.F, et tema põhimõtteliselt ei tule registreerima ja tema põhimõtteliselt ei ela kohtu määratud asukohas ja üldkasulikku tööd tema enam ka ei soorita. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kriminaalhooldusalune Z.F on teist korda kriminaalhoolduse järelvalve all ja eelmisel korral pöörati täpselt samasuguste probleemide – registreerimistel mittetulemise pärast karistus täitmisele. Z.F-i suhtes on praegusel katseajal ühel korral koostatud erakorraline ettekanne 2 Ärakiri 1-10-1438 registreerimisenõuete rikkumise ja üldkasuliku töö mittesooritamise tõttu. Pärnu Maakohtu 17.11.2010 kohtumäärusega määrati Z.F-ile kohustus üldkasuliku töö sooritamise perioodil elada Haapsalu Tööotsijate Ühingu Turvakodus ja seal kohapeal sooritada ükt-d, mis oleks leevendanud probleemne, mis tekkisid eelmises ükt-e soorituskohas. Kokkuvõtvalt ei ole Z.F-i käitumises midagi muutunud, kuna tema vaimne võimekus ja kohusetunne ei ole suurenenud. Z.F ei asunud elama kohtu määratud kohta, lahkus kellelegi midagi ütlemata, tuli siis, kui ise tahtis. Üldkasulikku tööd sooritas vaid kolmel päeval ja tööandja sõnul tööd tegi vaid siis, kui keegi kõrval seisis, muidu seisis lihtsalt niisama. Iseseisvaid ülesandeid anda ei saanud. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud ühegi kodukülastuse käigus kriminaalhooldusalust tabada, kuna Z.F-i ei olnud turvakodus. Kui alguses isik võttis veel telefoni vastu ja andis lubadusi, siis hiljem ta enam seda ka ei teinud. Registreerimisnõudeid ei täitnud, kriminaalhooldaja ei ole Z.F-iga kohtunud peale kohtuistungit 17.11.2010 ja samal päeval Haapsalu Tööotsijate Turvakodus kokkulepete sõlmimas käimist. Lisaks on ilmnenud, et Politseiameti Karistusregistri andmetel on Z.F 06.11.2010 rikkunud ka kohtu määratud teist kohustust, aga millest ta ise ei rääkinud, vaid kriminaalhooldaja sai info alles peale otsuse jõustumist 22.11.
17. Samal päeval toimus viimane telefonikõne Z.F, kus ta teatas, et tema põhimõtteliselt ei tule registreerima ega ela ka põhimõtteliselt turvakodus. Kriminaalhooldaja hinnangul puuduvad kriminaalhoolduse käsutuses enamad ressursid, et motiveerida isikut oma karistust täitma. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Kriminaalhooldusalune on katseajal rikkunud kõiki kohtu määratud kohustusi, ta ei täida registreerimisenõudeid, ei soorita üldkasulikku tööd ja talle on antud korduvalt erinevaid võimalusi. Kriminaalhooldaja ei näe muud võimalust antud juhtumi puhul kui pöörata Pärnu Maakohtu 23.03.2010 kohtuotsusega 1- 10-1438 määratud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust reaalsele täitmisele, millest tuleks arvestada maha sooritatud 55,5 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil esitatud ettekande juurde. Kriminaalhooldaja taotles kohtistungil kohaldada Z.F suhtes vahistamist, kuna ta hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Z.F andis kohtus ütlusi, et teadis, et 25.01 oli kohtuistung, ei tulnud, oli tööl. 17.11.2010 määruses näidatud kohustustest on täitnud seda, et alkoholi ei ole tarvitanud. / 06.11.10 oli tegu ja otsus tuli 07.11 ja 22.11 jõustus/. Seda ei rääkinud kriminaalhooldajale, et politsei on sellise otsuse teinud. Peale 17 novembrit ei ole ma alkoholi tarvitanud. Üldkasulikku tööd tegi, nii kui pakuti, et 4 tundi elamise jaoks ja neli tundi ükt. Poole 9 üheksast läks sinna ja poole kolme, neljani tegi ja läks õhtul koju. Päeval tuli 8 tundi ikka ära. Ise mõtles, et kui teeb rohkem, et siis saab rohkem tunde kirja, rääkis sellest T.a. Tegi ÜKT- d 8 päeva. Ei ole meeles kuupäevad. Ei elanud seal. Kohtumääruses oli kohustus seal elada. Elamine ÜKT tunde tegemast ei takistanud. Kriminaalhooldajale ei öelnud, et ei ela seal. №vembris oli viimane päev kui käis detsembris. Ei, novembris. Ei oska öelda, miks rohkem ÜKT – d seal tegemas ei käinud. See oli vaba valik, et ei läinud sinna tegema. Kriminaalhooldaja juures viimati registreerimas käis vist juulikuus. Ei oska öelda, miks ei käinud registreerimas. Saab aru, et on kohtuotsusega mõistetud karistus. Rikkumise tagajärg on vangistus. Ega ei tahaks vangistust kandma minna. Ka kaks kuud tagasi kohtus seletati, mis juhtub, kui nõudeid ei täida. Üldkasuliku töö graafik ei näinud ette, et eelmisel aastal pidin ainult kolm päeva tööd tegema. Pidi ÜKT – d nii kaua tegema kui tehtud on. Ei teaks küll, et politseis oleks mõni asi, kus kahtlustatakse. Eelmine aasta oli küll jah, detsembrikuus. Käis uurija juures. Küsis ainult ütlusi selle asja kohta. Tunnistajana kuulas üle. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust mõlemas punktis. Ilmselge on see, et Z.F on ÜKT tingimusi rikkunud, et ta ei ole teinud oma tunde, pole käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas, pole elanud etteantud elukohas. Tegemist on kõikide rikkumistega. Kriminaalhooldaja on Z.F-i pärast palju pingutanud, kuid seda ei ole ta õigustanud ja ei ole 3 Ärakiri 1-10-1438 millegagi näidanud, et ta sooviks neid töötunde ära teha. Kriminaalhooldajal puudub lootis, et ta neid ka edaspidi teeb ja sellise taotlusega on ta ka kohtusse tulnud. Taotlus tuleb rahuldada ja karistus pöörata täitmisele vastavalt KarS § 69 lg 6 , 28 vangistuse päeva on 55, 5 töötundi, ja kandmisele jääb 5 kuud vangistust. Tema puhul võiks karistuse kandmise algust hakata kohaldama kohe ehk siis tänasest päevast. Kaitsja leidis, et advokaadi jaoks ei ole küsimus raske juriidiliselt, hooldaja taotluses seaduse vastast ju midagi ei ole. Kaitsja seisukoht on, et võib-olla mõningatel juhtudel alati ei pea esiplaanil olla juriidilised faktid- kas käis registreerimisel või mitte, kas elas selles elukohas või mitte. See teeb asja raskemaks kaitsja jaoks, et ta ei käinud tööl, see on inimlik küsimus, mis võib oluliselt määrata selle otsuse lahendamist. Miks ta ei käinud, sellele otsest vastust ei tulnud. Z.F-i puhul on tegemist isikuga, kus on mingi arengupeetus või on mingi suhtlusprobleem, ta on kaotanud pea siin ilmas ja ei suuda enda jaoks mingeid otsuseid teha ja kui ei ole kõrval, kes õigeid otsuseid teeb, siis tagajärg on siin. Tahaks loota ja tuginedes muljele, mis oli Ida – Viru Vanglas, seal oli karm elukool, kui kere peale saad, pole kuhugi pöörduda. Ta ei teinud ÜKT, see on halb, halb on see, et ta läheb tagasi vanglasse ja kui nii juhtub, siis on noormehe elu rikutud. Ma ei näe, et keegi võiks talle abistava käe ulatada. Asi on tõsine, väärib kaastunnet. Kaitsja ütleb, et isiku karistamise põhiküsimused lahendatakse siis, kui kohus lahendab kriminaalasja ja kõik, mis hiljem toimub on erandreegel. Korrigeerida karistust siin ei tuleks, peaks jääma selline liik nagu oli ja palun leida võimalusi siiski mitte saata ja ehk ta hakkab nüüd ÜKT tegema ja kaitsja palus talle uuesti see võimalus anda. Kohtu seisukoht KarS 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Z.F on rikkunud kohustust käia end kriminaalhooldusosakonnas registreerimas, ta ei ole elanud kohtu poolt määratud elukohas, ta ei ole katseajal täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja on hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale. Eelmise erakorralise ettekandega sai Z.F elukohaks määratud Haapsalu Tööotsijate Ühingu Turvakodu, kus ta saaks ka üldkasulikku tööd teha ja töö tegemise üle oleks järelevalve. Z.F oli sellise ettepanekuga nõus. Nagu selgub kriminaalhooldaja uuest erakorralisest ettekandest, ei ole Z.F jällegi asunud üldkasulikku tööd tegema nagu nõutav, sest möödunud kahe kuu jooksul on ta teostanud 15,5 tundi. Samuti otsustas ta, et ta ei ela kohtu poolt määratud elukohas, samuti ei ilmud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Z.F on tahtlikult hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja samuti tahtlikult rikkunud kontrollnõudeid. Poole aasta jooksul on Z.F ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele vaid ühel korral, määratud elukohas ei ela. See tähendab seda, et isik ei allu kriminaalhooldaja järelevalvele ning samuti on ta karistust kandnud vaid niipalju kui kriminaalhooldaja ja teised isikud, kes on olnud seotud ÜKT-tegemise korraldamisega, on suutnud teda valvata ja tal järgi käia. Sisuliselt tähendab eelkirjeldatu seda, et Z.F hoidub kõrvale karistuse kandmisest, s.o. ÜKT tegemisest ja Z.F tuleb saata ärakandmata vangistust kandma. Kohtuotsusega mõisteti Z.F-ile vangistus 5 kuud 28 päeva. Z.F on teostanud 55,5 üldkasuliku töö tundi, millele vastab 28 vangistuse päeva. Seega ärakandmata karistus on vangistus 5 kuud. Kriminaalhooldaja taotles süüdimõistetu Z.F vahistamist ja prokurör toetas seda taotlust. KrMS § 429 lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele. Kohus leiab, et eeltoodud alused on olemas, sest käesoleva määrusega kohus pöörab 4 Ärakiri 1-10-1438 Z.F suhtes täitmisele vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Samuti on olemas põhjendatud kahtlus, et J.Truuve hoiab kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest – ta ei elanud kohtu määratud elukohas, ei teostanud üldkasuliku tööd ja ta ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohtuistungi aeg oli talle teada ja tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist kohtuistungile. Lähtudes eeltoodust tuleb süüdimõistetu Z.F vahistada ja 5–kuulise vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 01.02.
18. KrMS §176 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludest erikulud sundtoomise kulu. Vastavalt KrMS § 173 lg 3 erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud. Kuna sundtoomine tuli teostada, sest Z.F ei ilmunud kutse peale kohtuistungile, põhjustas erikulud Z.F ja need tuleb talt välja mõista. Sundtoomise kulu on 25,56 eurot. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5