lg 2 p 4, 8 järgi Taotluse esitaja Tallinna kohtutäitur Katrin VELLET Taotlus rahalise karistuse asendamise otsustamiseks Süüdimõistetu G.T isikukood xxx; rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxx x-xx xxxxx xxxx; tegelik elukoht: xxxxx xx.xx/xx xxxxxx xxxxxxxx xx xxxxx RESOLUTSIOON
lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada G.T-le Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 21.04.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-1485 mõistetud rahaline karistuse tasumata osa, mis on 84 päevamäära, millele vastab 28 päeva vangistust, 56 (viiskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata G.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt kriminaalhooldaja määratud ajagraafikule.
lg 4 alusel on G.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx.xx/xx xxx.xxx xxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. Kohtuotsus jõustus 28.04.2008.a. 09.11.2010.a esitas kohtutäitur Katrin Vellet Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja avalduse G.T-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on G.T suhtes 10.07.2008.a algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 21.04.2008.a otsuse ja sissenõudja Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avalduse alusel. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 01.08.2008.a.. G.T on rahalisest karistusest tasunud 770.18 krooni. Nõude jääk on 4229.82 krooni. Võlgnik registrite andmetel kinnisvara ei oma. Võlgniku kontod on arestitud. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. 31.01.2011.a toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et rahalisi vahendeid rahalise karistuse tasumiseks ei ole, kuna on töötu. Teeb juhutöid, mille eest saadavaks tasuks kuus on ca 19 eurot. G.T avaldas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et G.T-le üldkasuliku tööga. mõistetud rahaline karistus on võimalik asendada Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. G.T ei ole kogu karistuseks mõistetud rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole G.T esitada. Käesoleval ajal on G.T töötu ning ta ei oska öelda, millal ja kui suurtes osades ta rahalist karistust tasuma saaks hakata. Seega tuleb rahaline karistus asendada. G.T hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on G.T tasumata 4229.82 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 84 päevamäära, millele vastab 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb G.T sooritada kokku 56 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et kaks kuud töö sooritamise 2
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb G.T
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.