lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on
9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Prokurör on sõlminud süüdistatavaga kokkuleppemenetluseks nõusoleku protokolli/ t.lk. 97-98/, kus süüdistatav on nõustunud koos kaitsjaga 20.12.2010.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati P.N-ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, P.N ja kaitsja. Samal päeval sõlmisid prokurör, P.N ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ja väljamõistmisele kuuluvate tsiviilhagide suurus/ t.lk. 99-103/. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale tema õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. P.N-ile on süüdistuse sisu olnud arusaadav, ta oli selle kokkuleppega nõus, jäi kokkuleppe juurde ja selgitas, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Süüdistataval oli võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. 2 Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohus leiab, et maakohus on P.N-i süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas väljamõistetavate tsiviilhagidega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05.
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
4.
lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna P.N on oma kaebuses vaidlustanud ka menetluskuludena kaitsjatasu väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses.
lg 1 p 4 kehtestab, et menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
kehtestab kaitsja osavõtu kriminaalmenetlusest, seejuures ka kohustusliku osavõtu hetke ning vastavalt esitatud materjalidele ongi prokuratuuri poolt määratud P.N-ile riigi õigusabi andmine hetkest kui seadus kaitsja osavõtu teeb kohustuslikuks, antud juhul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Samuti on kokkuleppemenetluse alustamiseks läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmisel kohustuslik kaitsja osavõtt. Kõikidest menetlustoimingutest kaitsja osavõtt kuulub kaitsjale hüvitamisele, mida ka vastavalt prokuratuuri määrustele on tehtud. 3 Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdistatav on kaitsjaga vaid kahel korral kohtunud, ei tähenda, et kaitsja pole menetlustoimingutel osalenud või et pole alust kaitsjatasu väljamõistmiseks. Kohtulikust menetlusest võttis osa U.Simon ja vastavalt esitatud taotlusele on kohtumäärusega kaitsja kohtuistungil osalemise eest hüvitatud vaid ühe pooltunni eest, ehk miinimumtähtaja eest /4 kd. t.lk 115 /. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsusega on süüdimõistetult menetluskulud välja mõistetud põhjendatult ja kooskõlas seadusega ning selles osas otsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist pole süüdistatav kohtuistungil taotlenud, täielikku riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdimõistetul puudub sissetulek ja rahalised vahendid, ei anna iseenesest alust jätta ka osa menetluskulusid riigi kanda. 5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
§-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.