lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistatud 3 kuulise 28 päeva pikkuse vangistusega.
kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.
alusel asendati mõisteti vangistus üldkasuliku tööga 1026 tundi, mis tuli ära teha 24 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks oli I.E allutatud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.jaanuaril 2011.a. erakorralise ettekande I.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks kuna ta ei täida üldkasuliku töö tunde. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma esitatud taotluse juurde lisades, et I.E poolt tehtud üldkasuliku töö tundide arv on 184 ja tegemata käesolevaks ajaks 842 tundi. I.E esialgu kohtuistungil ei osanud põhjendatud tundide mittetegemist. Hiljem põhjendas ta, et ei ole täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust kuna tal on eluliselt palju probleeme lahendada, samuti ei jõudnud ta õigeaegselt tööle kuna oli külm ilm või puudus raha sõitmiseks. Ta on aegajalt töötanud oma õemehe firmas, kuid konflikti sattudes on töö katkestanud. Samuti on ta konfliktide tõttu pereliikmetega pidevalt elukohti vahetanud. I.E ei soovinud karistuste täitmisele pööramist ja leidis, et jõuaks juunikuuni veel tunde teha, et vähendada tegemata töö tunde.
lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Arvestades eeltoodut leiab kohtunik, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et I.E ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimustel. Ta ei ole täitnud üldkasuliku töö tunde ja on 2009.a. juunist alates teinud vaid 184 töötundi. Nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtus toodud põhjendustest, miks ei ole I.E suutnud tööd rohkem teha, ilmnes tema senine soovimatus neid tunde korrektselt teha, ükskõikne suhtumine ja otsistud põhjenduste toomine. Kohus ei tuvastanud I.E mingeid põhjendatud takistusi või tervislikke probleeme, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena töötundide mittetegemiseks. On ilmne, et praeguseks katseaja lõpuni jäänud ajaga ei suuda I.E ülejäänud töötunde suuremas osas teha. Ta küll ise avaldas selleks kohtuistungil soovi, kuid samas tema vastustest nähtus, et eriti tõsiselt ta seda ei võta. Vaatamata asjaolule, et I.E oli teadlik tema suhtes erakorralise ettekande esitamisest kohtule, ei teinud ta mingeid püüdeid hakata talle määratud kohustusi täitma. Seega on I.E talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses tehes kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde ja täita kriminaalhooldusnõudeid. I.E seda teinud ei ole ja oma ükskõikse suhtumisega on I.E näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ja I.E-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS § 427, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Pöörata I.E-le (IK xxx) 02.juuni 2009.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud ja kandmata karistus kaheksasada nelikümmend kaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.