lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus 120 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati J.Z Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 14.mail 2010.a. 02.detsembril 2010.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande J.Z-ile kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks kuna isik hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ja ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ja täpsustas, et käesolevaks ajaks on J.Z tegemata 104 üldkasuliku töö tundi. J.Z põhjendas kohtuistungil üldkasuliku töö sooritamata jätmist ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumist palgatöö tegemisega väljaspool Tartut ja materiaalsete vahendite puudumisega, et üldkasuliku töö tegemisele ning registreerimisele sõita. Hiljem tekkisid alkoholiprobleemid, mis takistasid nii kriminaalhooldusel käimist kui töö tegemist. Ta oli nõus talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.
lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et J.Z ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimustel. Ta ei ole täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde, käesolevaks ajaks on tal tehtud vaid 16 tundi üldkasulikku tööd mõistetud 120-st. J.Z-i poolt toodud põhjendustest, miks ei ole ta suutnud üldkasulikku tööd rohkem teha, ilmnes tema ükskõikne suhtumine ja tõsised alkoholiprobleemid. Samuti puudub tal hetkel kindel elukoht ja ta elab erinevate tuttavate juures. Kohus ei ole tuvastanud J.Z mingeid põhjendatud takistusi või tervislikke probleeme, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena töötundide mittetegemiseks. Samuti on J.Z jäänud mitmel korral kriminaalhooldusametniku juurde registreerimiskohustuse täitmisele ilmumata, ta ei ela määratud elukohas ega ole elukoha vahetusest kriminaalhooldusametnikku teavitanud ning samuti on kriminaalhooldajal olnud võimatu saada temaga muul viisil kontakti. Kohtuistungil ei osanud süüdimõistetu kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumistele mõjuvaid põhjendusi tuua ja kohus ei ole tuvastanud ka selliste põhjenduste esinemist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu isa on teda iseloomustanud kui vastutustundetut ja asotsiaalse eluviisiga inimest ning ka käesoleva erakorralise ettekande läbivaatamiseks tuli kohtul süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutada, kuna muul viisil ei olnud tema kohtuistungile ilmumist võimalik tagada. J.Z on ise valmis karistuse reaalselt ära kandma kuna ta ei ole kindel, et ta oleks edaspidi suuteline ettenähtud kohustusi korrektselt täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.Z on talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses tehes kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde ja täita kriminaalhooldusnõudeid. J.Z seda teinud ei ole ja on oma ükskõikse suhtumisega näidanud ülesse vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisesse. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning J.Z-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kuna käesolevaks ajaks on J.Z sooritatud 16 üldkasuliku töö tundi, siis tuleb nimetatud üldkasuliku töö tunnid täitmisele pööratavast karistusest maha arvestada. KrMS § 428, 432 lg 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.