Obsah (8)

§ 199§ 69§ 200§ 74§ 201§ 64§ 75§ 73

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-2723 (09230109764, 10230117105) Otsuse kuupäev 11. jaanuaril 2011.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje L

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9 järgi ja T.B süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses Süüdistatavad I.L, elukoht: XXX, ik XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidusega, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult lumekoristusel lepingute alusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati - 10.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,9 § 25 lg 2, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus vangistus 5 kuud 7 päeva mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 310 tundi tähtajaga 1 aasta; 10.09.2009.a.

Harju Maakohus

§ 69

lg 6 alusel pöörati vangistus täitmisele, vabanes peale karistuse kandmist 28.01.2010.a. väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld T.B, registreeritud elukoht: XXX, tegelik elukoht: XXX, ik XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab EEG, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3-l korral viimati - 28.04.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 200

lg 1- § 25 lg 2 alusel vangistus 2 aastat, millest reaalselt

§ 74

lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud ja

§ 74

lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 6 kuud, katseajaga 2 aastat, väärteo korras korduvalt karistatud, tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 269 lg 2 p 2, § 175, § 180, § 311- 313, § 315; VÕS § 128, § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada I.L:

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1.a. ja 6 kuud vangistust.

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta) tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud

§ 75lg 1: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata I.L katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 11.01.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista solidaarselt I.L-ilt ja T.B-lt tsiviilhagi summas 556,03 eurot ( 8700,- krooni) VK( Swedbank, a/a XXXXXXXXX) kasuks. Välja mõista I.L-ilt (ik XXX, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasud summas 201,33 eurot. 2 I.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.L, 1-102723, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Süüdi tunnistada T.B

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus (4 kuud) tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 11.01.2011.a. Tõkend – pole kohaldatud. Välja mõista solidaarselt T.B-lt ja I.L-ilt tsiviilhagi summas 556,03 eurot (8700,- krooni) VK( Swedbank, a/a XXXXXXXX) kasuks. Välja mõista T.B-lt (ik XXX, registreeritud elukoht: XXX, tegelik elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasud summas 180,24 eurot. T.B tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.B, 110-2723, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid: - Mobiiltelefon №kia 5110, mis asub kriminaalasja materjalide juures – tagastada I.L-ile - Ümbrik, milles tööriista jäljed, karp, milles naaskel, ümbrik, milles jalatsijäljed tõmmiskilel, mis asuvad Põhja Prefektuuri logistikatalituses– hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK I.L on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, tema olles varem karistatud Harju Maakohtu poolt 10.10.2008.a süstemaatilise varguse eest, uuesti 18.06.2009.a ja 19.06.2009.a vahelisel ööl võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos T.B-ga ukse ja ukselukkude lõhkumise teel sisenes 3 suvilasse aadressil XXX ja varastas VKvara: väikse gaasipliidi ühe avaga väärtusega - 300 krooni, väikse keraamilise pliidi kahe avaga väärtusega - 800 krooni, raadio-magnetofoni, korpuses hõbedast värvi- 200 krooni, bensiinisae Partner 250 väärtusega -700 krooni, muruniiduki punast värvi, millel oli katki käivitusnöör- 2000 krooni, alumiiniumredeli 6 meetrilise- 1000 krooni, keevitusaparaadi BDY4- 16 – korpus punast värvi- 1500 krooni, pikendusjuhtme 25 meetrit- 250 krooni, pikendusjuhtme 10 meetrit, nelja avaga – 150 krooni. Kokku asju väärtuses 6900 krooni. Lõhkumisega tekitatud kahju 1800 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, pani I.L toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, 07.09.2010 pärast ühist alkoholitarvitamist koos ASaadressil Tallinn, XXX, ajavahemikul 19.00-22.00, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laualt mobiiltelefoni №kia 6020 maksumusega 500 krooni, mis kuulub AS. Seega I.L, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.09.2010 ajavahemikul 19.0022.00, olles saanud AS ajutiseks kasutamiseks jalgratta Trek 8000 maksumusega 34 000 krooni, omastas talle usaldatud jalgratta ja pantis selle raha eest pandimajja, lisaks sellele omastas 70 krooni, mis oli talle antud alkoholi ostmiseks Seega I.L, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, uuesti 18.06.2009.a ja 19.06.2009.a vahelisel ööl võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos I.L-iga ukse ja ukselukkude lõhkumise teel sisenes suvilasse aadressil XXX ja varastas VK vara: väikse gaasipliidi ühe avaga väärtusega - 300 krooni, väikse keraamilise pliidi kahe avaga väärtusega - 800 krooni raadio-magnetofoni, korpuses hõbedast värvi- 200 krooni, bensiinisae Partner 250 väärtusega -700 krooni, muruniiduki punast värvi, millel oli katki käivitusnöör- 2000 krooni, alumiiniumredeli 6 meetrilise- 1000 krooni, keevitusaparaadi BDY4- 16 – korpus punast värvi- 1500 krooni, pikendusjuhtme 25 meetrit- 250 krooni, pikendusjuhtme 10 meetrit, nelja avaga – 150 krooni. Kokku asju väärtuses 6900 krooni. Lõhkumisega tekitatud kahju 1800 krooni. Oma sellise tegevusega, isiku poolt kes on varem toime pannud röövimise, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega pani T.B toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.L ja T.B esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 11.01.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitas I.L, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisas, et käesoleval ajal narkootiliste ainetega tal probleeme pole, on saanud metadoonravi, praegu töötab mitteametlikult lumekoristusel, saab umbes 447 4 eurot kahe maja eest kuus. Elab koos vanaema ja vanaisaga. Tsiviilhagi vastu ei vaidle, nõus hüvitama, kannatanu Kurochka arveldusarve numbrit teab. T.B kohtuistungile ei ilmunud, kriminaalasja materjalidest selgub, et käesoleval ajal ta elab XXX, tema registreeritud elukoht: XXX, tegelik elukoht: XXX). Kuna ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, asjaolud on selged, kriminaalasja materjalidega on T.B süü tõendatud, kohtueelse uurimise käigus ta end süüdi tunnistas täielikult, puhtsüdamlikult kahetses, tsiviilhagi vastu ei vaielnud, oli nõus seda hüvitama, prokurör ja kaitsjad olid nõus asja lahendama T.B osas tagaselja, on kohtulik arutamine ilma temata võimalik KrMS § 269 lg 2 p 2 sätete alusel. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning I.L-i ja T.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate I.L-i ja T.B süü on täielikult tõendatud peale nende endi eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil (I.L-i ütlused 32 – 39, 65 – 69; 1-10-15702 tl. 32 – 36a; T.B ütlused tl. 17 – 20, 48, 50 - 53). I.L tunnistas end süüdi ning seletas, et 2009.a juunis sõitis koos oma naise Aljona ja tuttava T.B ja Tatjanaga se, kus nad elasid. Peale alkoholi tarvitamist otsustas ta Olegiga naabersuvilasse sisse murda. Nad ronisid Olegiga üle aia ning ronisid kuuri, mis oli suvila territooriumil. Kuurist võtsid punast värvi muruniitja. Siis lõhkusid maja ukse, kust võtsid keevitusaparaadi, pikendusjuhtme, bensiinisae Partner, kahe keedualaga keraamilise pliidi, mikrolaineahju, karbis magnetofoni ning ehitusmaterjali. Asjad viisid aia juurde ning andsid üksteisele asjad üle. Kõik asjad viisid tema suvilasse. Järgmisel hommikul võtsid asjad ja suundusid rongile. Naistele asjade päritolu nad ei selgitanud. Tallinna jõudes pidas politseipatrull nad kinni ning ta selgitas, et asjad on tema suvilast. Asjad müüsid Balti jaama turul maha ning asjade müügist saadud raha jagasid pooleks. Kui ta poistega Anatoli juurde jõi, andis kannatanu talle jalgratta ja raha, et ta sõidaks Säästumarketisse alkoholi tooma. Sergei võttis talt vaikides mobiiltelefoni ja pani selle laua peale. Ta võttis laualt telefoni, kellele see kuulus ta ei tea. Tal oli vaja paar kõnet teha. Ta pani telefoni taskusse ja sõitis viina järel. Ta läks Sõle Säästumarketi juurde, kuhu pani jalgratta seisma ja kinnitas selle. Tema juurde tuli Petro, kellele ta pidi kunagi hankima varuosasid. Petro ähvardas talt jalgratta ära võtta. Kuna Petro tahtis saada 1000,- krooni siis ta läks pandimajja ja pantis jalgratta ja telefoni ja sai 750,- krooni. T.B tunnistas end süüdi ning seletas, et 2009.a. juunis koos elukaaslase Tatjanaga I.L-i suvilasse, kus oli AM koos lapsega. Tarbisid alkoholi. Kella 22 paiku koos I.L-iga läks ta kõrval asuvasse suvilasse, ronisid üle aia ning kruvikeeraja abil avasid suvila välisukse ja sisenesid majja. Köögist võtsid pudeli viskit. Kuurist võtsid kõik esemed, mis süüdistuses kirjas. Kõik asjad viisid aia juurde. Asjad viisid I.L-i suvilasse ning hommikul koos asjadega sõitsid Balti jaama turule. Asjad müüsid Balti jaama turul maha erinevatele inimestele. Balti jaamas pidas neid politsei kinni ja I.L ütles, et kõik asjad kuuluvad talle. Majast võtsid magnetofoni, 2 avaga pliidi, mikrolaineahju ja veel pisiasju. Ka: - kannatanu VK ütlused, viibis suvilas XXX viimati 14.06.2009.a. ning lahkudes lukustas kõik uksed. 19.06.2009.a. kella 10.00 paiku helistas talle suvilanaaber ja ütles, et suvilahoonete uksed on kõik lahti. Kohale jõudes nägi, et suvilahoone mõlemad uksed on lahti murtud ning avatud oli ka territooriumil asuva kuuri uks. Varastatud olid järgmised esemed: gaasipliit 300,- krooni, keraamiline pliit kahe küttekehaga 800,- krooni, magnetofon 5 200,- krooni, bensiinisaag Partner 400 700,- krooni, muruniiduk 2000,- krooni, alumiiniumredel 1000,- krooni, keevitusaparaat 1500,- krooni, 25 m pikendusjuhet 250,krooni ja pikendusjuhet 10 meetrit 4 avaga 150,- krooni. Lõhkumisega tekitati kahju 1800,krooni. Varastatud esemete väärtus kokku oli 6900,- krooni. Esitab tsiviilhagi summas 8700,krooni ulatuses. (tl 2-5, 57-59, 117); - tunnistaja TB ütlused, tema elukaaslane T.B on ülekuulatud kahtlustatavana 26.06.2009.a. AM on onupoja endine abikaasa ning momendil elab Aljona koos I.L. 18.06.2009.a. helistas talle I.L ja palus tulla suvilasse , et aidata asju viia sellest suvilast teise suvilasse, mis asub . Tema koos T.B-ga sõitsid se rongiga. Rongi vastu tuli Pavel. Suvilas tarbisid alkoholi. Kui oli aeg koju sõita siis Pavel võttis keldrist, mis oli köögis muruniiduki ja väljas lapsevankris olid mingid asjad kastis (saag ja trepp). Kõik koos mindi rongile ja sõideti linna. Suvilast võetud asjade päritolust ta ei tea midagi. Pavel selgitas politseile, et need on tema asjad ja selgitas, et kolib ühest suvilast teise. (tl 21-23); - tunnistaja LVütlused, töötab Põhja PP Kesklinna politseiosakonnas. Olles 19.06.2009.a. tööl said väljakutse Balti jaama, et kella 11:50 saabuvas elektrirongis 2 vagunis on neli isikut, kellel on kaasas erinevad aiapidamisesemed. Kontrollitavateks isikuteks olid T.B, AM, I.L ja TB. I.L ütles, et kõik asjad kuuluvad temale ning on pärit tema isa suvilast t. Peale seletuste võtmist kõikidelt isikutelt lahkusid ja suundusid Balti jaama turu poole. Lapsevankri all oleval resti peal olid pliit kahe küttekehaga. (tl 24-26); - tunnistaja DP ütlused, töötab Põhja PP Kesklinna politseiosakonnas. Olles tööl 19.06.2009.a. said väljakutse Balti jaama, et kella 11:50 ajal saabuvas elektrirongis on neli isikut, kellel on kaasas erinevad aiapidamisesemed. Rongist väljus neli isikut, igaüks neit tassis midagi. Kontrollisid antud isikuid. Isikuteks olid T.B, AM, I.L ja TB. I.L teatas, et kõik esemed kuuluvad talle, et müüvad oma suvilat ja toovad asjad linna. Lapsevankris last ei olnud, seal olid mikrolaineahi, muruniiduk, kokkupandav redel ning veel oli pliit 2 küttekehaga. Oli ka bensiinisaag. I.L kirjutas seletuse ning peale seda koos lahkuti Balti jaama turu suunas. (tl 27-29); - tunnistaja A Š ütlused, tunneb I.L-i ja Igor T.B.

1. aasta suvel Pavel kutsus teda enda suvilasse se, kuid ta ei saanud sinna sõita. Teab, et Pavel koos elukaaslasega AM ja nende lapsega ning Igor koos oma naise Tatjana ja lapsega sõitsid Nairovi suvilasse, tema saatis rongi peale. Teinekord sõitis ta Paveli, A ja nende lapsega suvilasse. Suvilas olid ühe öö. Seal käis Aleksandr oma neiu Aleksandraga. Tema tarbis alkoholi ja jäi magama. Järgmisel päeval sõitsid koos Paveliga, A Tallinna. Rohkem ta Paveliga suvilas käinud ei ole. Ta teab, et Pavelil on suvila ka , kus ta on ka ühe korra käinud. Tema isiklikult pole asju varastanud. Sellist asja pole olnud, et tema oleks koos T.B perega ja I.L-i perega koos olnud suvilas, arvab, et I.L ajas midagi segamini. (tl 39-41); - tunnistaja AM ütlused, I.L elab koos tema tädi AM ja A kaudu ta tutvus Paveliga.
2. a suvel elas ta Paveli suvilas . Paveli juures käis tihti külalisi, oli näinud ka T.B. Tema näinud ei ole, et Pavel ja Oleg oleks mingeid suuri asju suvilast ära viinud. Üks kord oli ta Tallinnas Balti jaama turul, kui nägi Pavelit koos A ja Olegi koos oma naisega ning nad müüsid muruniidukit. Samuti müüs Pavel mikrolaineahju. Pavel võttis mikrolaineahju lapsevankrist, mis oli tal kaasas. Pavel rääkis talle, et kui nad rongist väljusid, pidas neid kinni politsei koos asjadega. Asjade müügi eest saadud raha oli Pavel andnud Olegi elukaaslase umbes 500 või 1000,- kooni. Tema asju müünud ei ole ja asjade päritolust ei tea. Pavel ostis talle sünnipäeva puhul suitsu ja andis 200 – 250,- krooni ning sai suvila võtmed. Praeguseks on ta suvilavõtmed ära kaotanud. (tl 42-44); - tunnistaja AK ütlused, tunneb I.L-i ja AM Aleksandr Minakovi kaudu. On korduvalt viibinud Paveli suvilas koos Aleksandriga. Ta oli üks päev Aleksandriga Balti jaama turul, kus kohtasid AM, I.L, O ja T . A rääkis, et nad tulid suvilast ja 6 nende juurde tuli politsei. Pavel müüs mingit muruniidukit. Ta pakkus muruniidukit mööda minevatele isikutele. Samuti nägi, kuidas Pavel võttis lapsevankrist mikrolaineahju. Pavel andis Aleksandrile sünnipäeva puhul 100,- krooni ning ostis Šampust. Pavel rääkis tema kuulduse, et asjad on suvilast pärit ning varastatud ei ole. (tl 45-47); - tunnistaja AMü tlused, I.L-iga on ta koos elanud 1,5 aastat ja neil on ühine laps. Suvel koos Paveli ja lapsega ning TB ja tema elukaaslase T.B-ga sõitsid Paveli suvilasse se. Suvilas tarbisid alkoholi ning läksid meestega riidu. Hommikul küsis ta Paveli käest võõraste asjade kohta, mis olid köögis. Ta ütles, et öösel oli Olegiga kuskil käinud ja tõid need asjad, et nüüd vaja linna müüma minna asju. Lapsevankrit lükkas Pavel. Lapsevankris oli mikrolaineahi, elektripliit 2 avaga ja redel. Olegi käes oli muruniiduk, mille peale pani a suure keevitusaparaadi. Tatjanal oli kott, milles oli saag, raadio ja veel midagi. Paveli käes kotis oli veel must pikendusjuhe. Balti jaamas tulid perroonil nende juurde politsei ja päris asjade päritolu kohta. Pavel selgitas politseile, et suvilas tehakse remonti ja ta tõi asjad linna ning kõik asjad kuuluvad temale. Peale seda läksid koos Balti Jaama turule. Pavel ja Oleg müüsid asju erinevatele inimestele. Paveli jutu järgi said nad 1000,- krooni asjade müügis pealt. Ta ei teadnud, et asjad on varastatud, kuid arvas seda. (tl 54-56); - sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldavaks sündmuskohaks on asuv suvila Salvo
3. Territoorium on aiaga piiratud. Suvilahoone uks on puidust ning keskelt klaasidega. Nelja klaasi sees on mõrad. Ukse ees on VASAR tüüpi lukk, mille südamik on välisel vaatlusel terve. Ukseluku keel on välja keeratud asendis. Ukselehe servalt luku juurest avastati murdmisriistajäljed. Kamina ees parkettpõranda pinnalt ilmus 2 jalatsijäljefragmenti. Vasakpoolne suvilahoone osa uks on puidust ja keskelt nelja klaasiga. Ukse ees on VASAR tüüpi lukk, mille südamik on välisel vaatlusel terve. Ukseluku keel on välja keeratud asendis. Ukseluku kohalt on ukseleht seestpoolt vigastatud ja katki. Kuuri uks on puidust ning uksel puudub lukk. (tl 6-15); - ettekanne, 19.06.2009.a. kell 11:20 oli saadud väljakutse Balti jaama selle kohta, et 11.50 saabub rong, Riisipere – Tallinn, kus 2 vagunis väidetavalt on 4 narkomaani ja nendel on muruniiduk, alumiiniumredel, bensiini käsisaag, lapsevanker, mille sees on mikrolaineahi, mis võivad olla varastatud suvilast. Kontrollimiseks peeti kinni järgnevad isikud: T.B, AM, TB ja I.L. I.L väitis, et asjad kuuluvad temale ning kuna suvila läheb müüki, tõi ta need asjad linna koju. Narkojoobe tunnuseid isikutel ei olnud. (tl 16) 1-10-15702 kriminaalasja tõendid: - Kannatanu AS ütlused, 07.09.2010.a. jõi koos sõpradega (Sergei K , Juri U , Aleksei Š , tundmatu meesterahvas Paša). Neil ei jätkunud alkoholi ning Paša nõustus sõitma alkoholi järgi. Ta andis Pašale 70.- krooni ja jalgratta Trek maksumusega 34000,- krooni. Veel andis ta jalgratta luku ja võtmed. K võttis temalt pandiks telefoni, et ta tagasi tuleks. Paša ei tulnud tagasi. Ta avastas, et laua pealt oli kadunud ka tema telefon №kia 6020 hinnaga 500,- krooni. Paša telefoni lisab avaldusele. Tagasi on saanud ta mobiiltelefoni №kia 6020 ja jalgratta koos kõige juurdekuuluvaga. /tl. 5-7, 9-11, 23/; - Tunnistaja S K ütlused, 07.09.2010.a. läks naabri Anatoli juurde, kus jõid. Seal olid veel Juri U ja Aleksei. Paša tuli ka. Kui alkohol sai otsa, oli Paša nõus alkoholi juurde tooma. Anatoli andis Pašale 70,- krooni ning Anatoli andis talle jalgratta ja jalgratta võtmed. Tema võttis Pašalt mobiiltelefoni, et ta tagasi tuleks. Seejärel sõitis Paša minema. Pašat ei ilmunud tagasi. Anatoli tahtis telefoniga helistada ja siis avastas, et telefoni ka ei ole. Ta andis Anatolile Paša mobiiltelefoni ja Anatoli hakkas teda otsima. /tl 28-31/; - Tunnistaja JU ütlused, 07.09.2010.a. oli Anatoli juures, kus jõid. Seal olid veel Sergei ja Aleksei. Tuli ka Paša. Tema läks koju aga teised jäid sinna. Järgmine päev kuulis Anatoli käest, et Paša varastas tema telefoni ja jalgratta. Jalgratas oli kallis, titaanist. /tl 45-48/; 7 - Üleandmise-vastuvõtmise akt, pandimaja annab politseile üle №kia 6020 mobiiltelefoni ja jalgratta. /tl 13/; - Leping, 29.09.2010.a. sõlmitud leping I.L nimele ning panditi jalgratas Trek ja №kia 6020 mobiiltelefon. /tl 14/; - Asitõendi vaatlusprotokoll (jalgratas, mobiiltelefon). /tl 17-22/; - Asitõendi vaatlusprotokoll (№kia 5110). /tl 25-27/; - Tunnistajale S.K ile äratundmiseks esitamise protokoll, tunnistaja Sergei K tundis fotolt nr 2 ära Paša, kes varastas Anatolilt telefoni ja jalgratta. Tunneb isiku ära väliste tunnuste järgi. /tl 37-40/; - Kannatanule AS äratundmiseks esitamise protokoll, kannatanu I.L tundis fotol nr 3 ära Paša, kes varastas temalt telefoni ja jalgratta. /tl 41-44/; Kohtuistungil kannatanu VK toetas oma tsiviilhagi summas 8700,-krooni, kinnitas, et keegi pole vahepeal sellest midagi hüvitanud. Kohtunik asub seisukohale, et I.L on kohtus end süüdi tunnistanud, T.B tunnistas end süüdi kohtueelsel uurimisel, nende, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.L-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7,8,9, 201 lg 2 p 1 järgi ning T.B käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Kannatanu VKepisoodis T.B ja I.L-i süü on tõendatud peale nende enda antud ütlusi, mille käigus nad põhjalikult seletasid, kuidas 2009.a. juunis elades , olles tarvitanud alkoholi, otsustasid naabersuvilasse sisse murda, tegutsesid koos, lõhkudes maja ukse, varastasid süüdistuses ära märgitud asju, järgmisel hommikul viisid asju Tallinnasse ja müüsid maha Balti Jaama turul. Ka kannatanu kinnitas, et suvilauksed olid tal lukustatud alati, 19.06.2009. helistas talle suvilanaaber ja ÜTLES, et kõik uksed on lahti, Kohale saabudes avastas, et toime on pandud vargus, varastatud olid kõik süüdistuses märgitud esemed üldsummas 6900 krooni, lõhkumisega tekitatud kahju 1800 krooni. Need ütlused on kooskõlas ka tunnistaja Tatjana Beljajeva ütlustega . Politseitöötajad D.Polkovnikov ja L Vasilkov tunnistajatena kinnitasid, et 19.06.2009.a. said väljakutse Balti Jaama, et elektrirongis on narkomaanid, kellel on kaasas erinevad aiapidamisesemed. Isikuteks olid I.L, T.B ja nende naistuttavad. I.L kinnitas, et kõik esemed kuuluvad talle, lahkusid Balti Jaama turu suunas. Tunnistaja A.M nägi, kuidas I.L müüs turul muruniidukit, mikrolaineahju jne. Seega on kriminaalasja materjalidega tõendatud, et I.L ja T.B panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (so. varguse), kuriteo panid nad toime grupis, sissetungimisega ja olles isikuteks, kes süstemaatiliselt panevad toime vargusi. I.L-i poolt toimepandut võõra vara omastamine on samuti õigesti kvalifitseeritud, kuna tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, omastas ja pööras enda kasuks võõrast vallasja, mis oli talle usaldatud, jalgratta andis talle kannatanu selleks, et poes käia, mitte aga pantida, I.L kinnitas , et sai aru, et jalgrattas on talle antud poes käimiseks, kuid kuna tal olid rahalised probleemid, pantis ta ratast ja rahaga tasus enda võlga. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.L-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. I.L on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, tal puudub 8 kindel legaalne sissetulek, seega pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.L-ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuid kuna tal on olemas kindel elukoht, ta töötab mitteametlikult, narkootilist sõltuvust eitab, tal tuleb hüvitada kannatanule tsiviilhagi, tasuda menetluskulud, võib, kohtu arvates talle anda veel ühe võimaluse ning esialgu mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele, vaid anda ta kriminaalhooldaja järelevalve alla. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.B süü suurust, toimepandut kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.B on varem kriminaalkorras karistatud, oma süüd ta kohtueelse uurimise käigus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises 2009.a. (1 episood), tal tuleb hüvitada tsiviilhagi, maksta menetluskulud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et T.B-le pole otstarbekas mõista rahalise karistuse ning seega on otstarbekas talle karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga T.B elab käesoleval ajal ametlikult Rootsi Kuningriigis, tuleb tema suhtes erandlikult kohaldada

§ 73sätteid, määrates talle minimaalne 3.a.

katseaeg. Tsiviilhagi on esitanud VK summas 8700,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele solidaarselt I.L-ilt ja T.B. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Asitõendid: - Mobiiltelefon №kia 5110, mis asub kriminaalasja materjalide juures – tagastada I.L-ile - Ümbrik, milles tööriista jäljed, karp, milles naaskel, ümbrik, milles jalatsijäljed tõmmiskilel, mis asuvad Põhja Prefektuuri logistikatalituses– hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Violetta Kõvask Kohtunik 9