Obsah (4)

§ 263§ 69§ 75§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-14339 (kohtueelses menet

§ 263

p 1,4 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja B.E isikukood xxx; elukoht xxxx xx-x xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxx; varem süüdi mõistetud ja kohaldatud mõjutusvahendit)

§ 263

p 1,4 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada D.T süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud;

§ 69

alusel asendada D.T-le mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga 300 (kolmsada) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. juuni 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.T

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-xx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada D.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada B.E süüdi

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 07.-08.

juuli 2010, s.o 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.E kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada B.E-le mõistetud vangistus 4 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 09. juuni 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.E

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-x xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada B.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Rein T.e tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt D.T-lt ja B.E-lt 9 517 (üheksa tuhat viissada seitseteist) krooni 65 senti Rein T.e kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 D.T-lt sundraha riigi õigusabi tasu 825(kaheksasada kakskümmend viis) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 865 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 B.E-lt riigi õigusabi tasu 825 (kaheksasada kakskümmend viis) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 865 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-14339“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on D.T ja B.E toime pannud kuriteona avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning grupiga

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnes 03.

juulil 2010 kella 23.30 paiku isikute grupis koos tungisid Viljandi maakonnas Kolga-Jaani asulas 2 Apteegi 1a elamu trepikojas ja sama maja ees, s. o avalikus kohas, kallale Rein T.ele, kellele lõid korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Peksmisega kahjustati Rein T.e tervist ning põhjustati temale valu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.T

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 69

alusel asendada karistus 5 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 300 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.T

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-xx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) B.E

§ § 263 p 1,4 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.-08.07.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 kuud ja 28 päeva;

§ 69

alusel asendada karistus 4 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 296 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.E

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-x xxxxx –xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 263

p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Rein T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9517.65 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt D.T-lt ja B.E-lt 9 517 (üheksa tuhat viissada seitseteist) krooni 65 senti Rein T.e kasuks. 3
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava D.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni. Süüdistatava D.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 225 krooni. Süüdistatava B.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni. Süüdistatava B.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 225 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 80 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad on õpilased ja neil puudub iseseisev sissetulek tuleb süüdistatavatel jätta sundraha väljamõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) D.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 825 (600 + 225) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 2) B.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 825 (600 + 225) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. 4 B.E on kahtlustatavana kinni peetud 07.-
6. juuli 2010, seega on B.E viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev ja lugeda B.E kandmata karistuseks vangistus 4 kuud ja 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5