1-10-16247/6

(10250101827)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi H.V süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav H.V, ik.xxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.V kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus

(6)kuud. Kohaldada H.V suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kuus

(6)kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kuuele kuule vangistusele vastab: 6 kuud= 6x30 =180 päeva x2 tundi=360 tundi üldkasulikku tööd. 2 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel on H.V kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. H.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud kokku 1214 (üks tuhat kakssada neliteist) krooni vandeadvokaadile Sulev Raudsepp OÜ Raudsepa Advokaadibüroost (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084) ). Välja mõista H.V’ ult riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Vabastada KrMS § 180 lg3 alusel H.V arvestatud riigiõigusabi tasu tasumisest riigituludesse. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-16247, isik kelle eest tasutakse – H.V, nõude liik – sundraha või kaitsjatasu. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud 3 korras. Asitõendiks tunnistatud kriminaaltoimiku juures eraldi pakendis olev nuga koos ümbrisega kui kuriteo toimepanemise vahend hävitada. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik H.V’ ut süüdistatakse selles, et tema 09.09.2010 kella 21.30 ja 22.00 vahel oma elukohas Saare mk X vallas X külas X talu õuel omavahelise tüli käigus lõi T. L.´le ühel korral noaga seljapiirkonda, millega tekitas kannatanu T. L.le tervisekahjustuse- vasemal pool rindkere tagaseinas lülisambast eesmisele aksillaarjoonele ulatuv lahtine lõikehaav, vasemal tuharal ülemises lateraalses osas 3 cm lõikehaav. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani H.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku H.V süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. H.V on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H.V ja tema kaitsja nõustusid H.V ’ ule esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus H.V ’ ule nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus

(6)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 vangistuskuule (6x30=180) ehk 180 vangistuspäevale vastab (180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks

(1)aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4 H.V selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. H.V kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkulepitud karistuse sisu ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kahetseb väga toimepandut, kannatanuga on leppinud. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav H.V , prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kannatanu on märkinud, et on vennaga leppinud ja andestanud ega oma mingeid nõudmisi tema vastu. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus leiab, et H.V tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub H.V ’ ult riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. H.V’ ule riigiõigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp esitas kohtule taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks. Avalduse kohaselt on kaitsjal kulunud aega kokku toimikuga tutvumisele, kohtuistungil kokkuleppemenetluses asja arutamiseks ettevalmistamisele ja süüdistatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamisele, kokkuleppe sõlmimisele prokuratuuris ( 29.11.2010.a. ja 08.12.2010.a.) ja kaitsele kohtuistungil 08.12.2010.a. kella 11.30-12.00, kokku 1,5tundi ehk 3 pooltundi. Pool tunni eest on seadusega määratud tasu 250 krooni. Tasu arvestatakse pooltundides. Seega taotlus 3x250=750 krooni. Lisaks on kaitsjal kulunud aeg õigusabi sihtkohta jõudmiseks ühel korral, seega lisandub veel 300 krooni ja Korra p 54 alusel tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise eest ühel korral isikliku sõiduauto kasutamisega (Leisi-Kuressaare-Leisi 2x41=82x2 km=164) kokku 164 krooni (kilomeeter 2 krooni). Kokku taotlus koos sõidukuludega 1214 kroonile (750+300+164). Advokaadibüroo ei ole käibemaksukohuslane. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri
2. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtumenetluses osalemise eest on tasu 250 krooni iga poole tunni kohta. Eelpoolnimetatud korra punkt 47 sätestab tasumäärad riigi õigusabi osutajale riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest. Advokaat Sulev Raudsepp on esitanud taotluse maksta talle tasu sõidule kulutatud aja eest. Vandeadvokaat Sulev Raudsepa büroo asukoht Saaremaal on Leisi, mille kaugus Kuressaarest on 41 kilomeetrit. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et advokaat Sulev Raudsepale tuleb tasu sõidule kulutatud aja eest maksta 300 krooni vastavalt korra punktile 47 alapunktile
3. Eelnimetatud korra punkt 54 sätestab, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotlusel summas 2 krooni iga läbitud 5 kilomeetri kohta. Advokaat Sulev Raudsepp taotleb talle tasuda sõidukulu sõitmise eest Leisist Kuressaarde ja tagasi (seega 41x2=82x2=164). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et advokaadi taotlus tasu ja kulutuste saamiseks kokku summas 1214 krooni on põhjendatud. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. H.V on pikemat aega töötu. H.V-lt on juba riigituludesse menetluskuluna väljamõistetud sundraha 6525 krooni. H.V on varem kriminaalkorras karistamata isik. Arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatav H.V on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.V võib vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja arvestatud kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189,
4. Kristel Pedassaar kohtunik