4-10-3599/4

Väärteoasi nr. 4 – 10 - 3599 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: N.D kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2010 a. N.D kaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega nr. 2302,10,011944 mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et tal on diagnoositud rindkere defekt ja selle tõttu ei olnud tal sõidu ajal kinnitatud turvavöö. LE § 69 lg. 2 alusel turvavöö tal ei pea olema kinnitatud, kes on sellises haigusseisundis. Ta selgitas kohapeal politseinikele tal diagnoositud sellisest haigusest ja see on lihtsalt tuvastatav visuaalsel vaatlusel. Politseinikud sellest ei teinud välja ja vormistasid protokolli. Tal seekord tõendit kaasas ei olnud ja ei saanud seda esitada. Ta tõdeb, et rahatrahv on talle mõistetud ebakorrektselt ja see tuleb tühistada, sest seadus ei kohusta arstitõendit kaasas kandma ja visuaalsel vaatlusel oleks saanud kindlaks teha rindkere defekti. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et ühel korral ta esitas politseinikule selle tõendi ja sellest piisas. Seekord politseinik tema selgitust ei kuulanud ja vormistati protokoll. Tal on sõitmisel enesetunne parem kinnitamata turvaööga. Taotleb otsusega mõistetud rahatrahvi tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et puuduvad igasugused andmed, et politsei oleks varasema rahatrahvi tühistanud. Arstitõendist ei nähtu, et isikul turvavöö kasutamine vastunäidustatud, seal ainult diagnoos. Turvavöö kasutamata jätmine pigem suurendab isiku traumasid, kui selle kasutamine. Esitatud kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitajal on toimepandud ka teine rikkumine, mida ta ei vaidlusta. Turvavöö ei ole autoroolis mugavuse asi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteoprotokolli kirjelduse sisu kohaselt N.D 30.08 juhtis mootorsõidukit kiirusega 71 +- 3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h ja juhtis mootorsõidukit kinnitamata turvavööga. Seega rikkus LE § 124 p. 1, § 68 p. 5 nõudeid ja pani toime LS § 74 – 22 lg. 1 ja § 74 – 64 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isikuna andis ütlusi, et sõitis 71 km/h ja kahetseb juhtunut. Ta oli mõtetega tööl ja ei pööranud spidomeetrile piisavalt tähelepanu. Turvavööta sõitmise kohta esitas tõendi ühel korral politseile aga seekord ei jõudnud ARK-i minna, et lubadele märge teha turvavööta sõitmise lubamises. Kohtuvälise menetleja otsuses kirjelduse kohaselt N.D juhtis mootorsõidukit 71 km/h ja seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 18 km/h, samuti oli nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Kuna LS § 74 – 22 lg. 1 ja § 74 – 64 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg. 1 kohaselt karistus LS § 74 – 64 lg. 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni. Kohus ülaltoodu alusel ja kogutud materjalidest on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus ei kuulu tühistamisele, sest isik ei vaidlusta lubatud kiiruse ületamist ja see fakt on leidnud kinnitamist kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning seda fakti kinnitas ka N.D oma seletuses. Samuti ei ole kinnitust leidnud N.D väide, et sõiduki juhtimisel ta ei pea turvavööd kasutama, sest kohtule esitatud arstitõendist ei nähtu turvavööta sõitmise lubamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: N.D poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsus nr. 2302,10,011944 N.D suhtes LS § 74 – 22 lg. 1; § 74 – 64 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni jätta muutmata. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik