1-09-15769/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. detsembril
2. a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15769 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Erakorraline ettekanne R.O kohta Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond, kriminaalhooldusametnik Helle Torm Taotlus Kriminaalhooldusalusele R.O-le (isikukood: XXX; elukoht: xxx) tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kaitsja Advokaat R.O RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427, § 432 lg 3 ja KarS § 74 lg 4, kohtunik määras:
3. Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne R.O-le Tartu Maakohtu 14.12.
4. a otsusega nr 1-495/2005 mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata.
5. Välja mõista R.O-lt riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.
6. a otsusega nr 1-495/2005 tunnistati R.O süüdi KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8, § 274 lg 1, § 275 ja § 323 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.09.
7. a otsusega mõistetud karistuse arvelt 1 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 14.06.
8. a. Tartu Maakohtu 16.10.
9. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-15769 vabastati R.O temale Tartu Maakohtu 14.12.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-495/2005 mõistetud 7 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrati R.O-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o 11.01.
11. R.O kohustati katseajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktide 2, 4, 5, 7 alusel määrati R.O-le järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 3) asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates; 4) pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul alates vabanemisest ning läbida arsti poolt vajalikuks peetav ravikuur. Tartu Maakohtusse saabus 26.11.
12. a kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne R.O poolt ärakandmata jäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust, täitmisele pööramiseks, kuna R.O rikkus 15.10.
13. a kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse juurde pöörata kandmata karistuse osa täitmisele, kuna rikkumine on aset leidnud. Ta selgitas, et pärast erakorralise ettekande esitamist on R.O käinud 2 korda registreerimisel, talle on määratud töövõimetus 100 %. Muid rikkumisi R.O ei ole, määratud kohustusi on ta täitnud. Alkoholiravi ei ole psühhiaater pidanud vajalikuks. R.O seletas, et ta on võimeline karistust vabaduses kandma, ta on naisega arutanud võimalust pöörduda A-kliinikusse, süsti tegemist on takistanud raha puudumine. Praegu on ta alates peatrauma saamisest jätkuvalt haiguslehel ja ei ole teada, kaua see kestab. Tal on olemas saatekiri rehabilitatsiooni suunamiseks. Prokurör on seisukohal, et R.O on talle määratud kohustust rikkunud ja karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja leidis, et rikkumine on aset leidnud, R.O seda ei eita, kuid asjaolud on sellised, et ei ole otstarbekas karistust täitmisele pöörata. On ühekordne rikkumine. 2 Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus R.O poolt kandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. R.O katseaeg on kulgenud eesmärgipäraselt. Hooldusalune on täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud lisakohustusi, välja arvatud alkoholi tarvitamise keeld. Selline rikkumine on olnud ühekordne. Traumakaardi koopia tõendab, et 23.10.
14. a toimetati R.O erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi pea raiehaav ja alkoholijoove. Seega on R.O rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. Selle rikkumise tagajärjed on R.O jaoks olnud rasked – ta langes kallaletungi ohvriks, peatrauma tõttu on talle 22.11.
15. a määratud püsiv töövõimetus 100% kestusega 6 kuud. Arvestades eeltoodud erandlikke asjaolusid, ei pea kohus otstarbekaks pöörata R.O poolt kandmata karistuse osa täitmisele. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb R.O-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 3