TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtulahend Menetlus Avaldaja Avalduse ese Määruse teg

§ 424ja § 329 järgi.

kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus kohtutäitur Jane Rumjantseva aegumise kohaldamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar M.V (xxx; xxxxx x xxxxxxxxx ) Kohtute Raamatupidamiskeskus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Rahuldada kohtutäitur Jane Rumjantseva avaldus ja tunnistada Tartu Maakohtu
2. novembri 2006 otsuse täimine M.V-le mõistetud tasumata rahalise karistuse 12 801 (kaksteist tuhat kaheksasada üks) krooni 12 senti ja menetluskuludes 6 951 (kuus tuhat üheksasada viiskümmend üks) krooni 85 senti aegunuks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (™S § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud M.V on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. novembri 2006 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (

) § 424 ja § 329 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Kohtutäitur Jane Rumjantseva on esitanud kohtule avalduse M.V-lt välja mõistetud tasumata rahalise karistuse ja menetluskuludes aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud

1. veebruaril
2. Rahalise karistuse tasumata nõue on 12 801 krooni 12 senti ja sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 6 951 krooni 85 senti. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena: kontrollinud korduvalt võlgniku vara, pangaarvete olemasolu ja muu registervara olemasolu. Vara millele saaks sissenõuet pöörata puudub. Kohtutäitur on avaldanud, et tal on olnud praktiliselt võimatu teostada sundtäitmist nimetatud nõuete osas.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.
5. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. ™S § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

§ 5

(Karistusseaduse ajaline kehtivus) lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 2.2.

1. Õiguslik regulatsioon aegumises enne
2. jaanuari 2010 ™S § 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (™S § 202 lg 2). ™S § 207 (Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu) lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. ™S § 207 lg 2 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

§ 82

(Otsuse täitmise aegumine) lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. 2.2.

1. Õiguslik regulatsioon aegumises peale
2. jaanuari 2010 ™S 202 (Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu) lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud

§-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 82

(Otsuse täitmise aegumine) lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumise küsimuse lahendamisel on oluline seaduses sätestatud aegumise õiguslik regulatsioon enne
2. jaanuari 2010 ja peale seda. Oluline on täitemenetluse aegumise lahendamisel võimalik täitemenetluse peatumine. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. M.V on süüdi mõistetud

§ 424ja § 329 järgi, s.

o II astme kuriteos. Enne 01. jaanuari 2010 kehtinud

§ 82lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga.

Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. M.V on süüdi mõistetud enne

1. jaanuari
2. Temale karistusena mõistetud rahatrahvi aegumisele rakendub enne
3. jaanuari 2010 kehtinud

redaktsioon, kuna uues redaktsioonis on võrreldes varasema raskendavad asjaolud (aegumine ajaliselt pikem, s. o 3 aasta asemel 7 aastat).

§ 5kohaselt ei ole isiku olukorda halvendaval seadusel tagasiulatuvat jõudu.

Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahalise karistuse 12 801.12 krooni ja menetluskulude 6 951.85 krooni sissenõudes kehtinud

§ 82alusel aegunuks.

Kohus osundab asjaolule, et kehtivas ™S § 202 lg–s 1 ja §-s 207 esineb vastuolu. Alates

1. jaanuarist 2010 kehtiva ™S § 202 lg 1 kohaselt on kohtutäitur õigustatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetama täitmise aegumise tõttu, samas on kehtivas ™S § 207 lg-s 2 sätestatud, et täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Olenemata esinevast vastuolust on kohus ™S § 207 lg 2 kohaselt pädev aegumise küsimuse kohtumäärusega lahendama, kuigi kehtiva ™S § 202 kohaselt on peale
2. jaanuari 2010 selline pädevus ka kohtutäituril. 2.
3. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik