lg.2 järgi Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatavad O.L, isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht xxx, keskharidusega; emakeel eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati: 17.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9 alusel vangistusega 4 kuud 20 päeva. Tõkend – vahistamine Kaitsja Talvi Vaske Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.L KarS § 199 lg.2 p.
MS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka O.L eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2010.a. kuni 20.03.2010.a. ning 06.04.2010.a. kuni 07.04.2010.a. s.o. 4 päeva ja 13.11.2010.a. kuni 16.11.20101.a. s.o. 4 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 3 kuu ja 22 päevane vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista O.L-ile karistuseks 224 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 12 kuud. KarS § 69 lg 4 järgi kohustada O.L üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 17.11.2010.a. Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtu saalis. Asitõend – turvakaamera videosalvestused 2-l CD-plaadil – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista O.L-ilt menetluskulud: sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 2400 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-12095, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 2 kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.12.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik: O.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul karistatud süstemaatiliste varguste eest (07.12.2009.a. karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9 alusel vangistusega 4.k.20 p.), uuesti 19.03.2010.a. kella 17:50 paiku viibides Tallinnas, Õismäe tee 46 asuvas MEOÜ–le kuuluvas kaupluses M , alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt üritas ära võtta 1 paki sigarette LEEK maksumusega 34.00 krooni, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse O.L selles, et tema isikuna, kes on varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust, uuesti 06.04.2010.a. kella 11:27 paiku Tallinnas, asuvas AS-ile REFkuuluvas kaupluses TS alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, üritas ära võtta 1 vorsti Juusturõngas maksumusega 19.80 krooni, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti pärast kaupluse turvavärava möödumist turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse O.L selles, et tema isikuna keda on varasemalt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, 13.11.2010.a. kella 20:20 paiku Tallinna linnas XXX asuvas REFAS JS kaupluses soovis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte ühe liitrist viina Viru Valge väärtusega 199.00 krooni ning kahte suitsupakki LEEK väärtusega kokku 68.00 krooni, kuid ei viinud kuritegu lõpule turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani O.L oma tahtliku tegevusega toime katse süstemaatiliseks võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg.2 p.
Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Tsiviilhagi puudub. Menetlus kohtus: Kohtuistungil O.L selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi täies mahus ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist O.L ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Istungil palus karistuseks määrata üldkasulik töö. 3 Kaitsja asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Leiab, et O.L-ile võib mõista karistuseks üldkasuliku töö. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on O.L puhtsüdamliku süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse kogu mahus kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega. O.L süü KarS§ 199 lg.2p.9-§ 25 lg.2 järgi on kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti. Arvestades KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid, ehk siis isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik kõige kergema karistusliigi ehk rahalise karistusega. Samuti ei pea kohus otstarbekaks karistada teda tingimisi vangistusega. O.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samas võtab kohus arvesse, et kuriteoga kahju ei tekitatud, tema süü ei ole suur, O.L on töövõimeline ning avaldanud ka ise soovi kanda karistust, tehes üldkasulikku tööd. Sellise karistuse määramine on ka kohtu hinnangul mõistlik. Süüdistatav on tegusid siiralt kahetsenud ning avaldanud soovi elada seaduskuulekalt ning eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks asendada O.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.